Tähelepanuväärne on see, et operatsiooni ja läbiotsimistesse on lisaks politseile olnud kaasatud ka keskkriminaalpolitsei, piirivalveamet, maksuamet ning kaitsevägi, vahendavad Yle, Helsingin Sanomat, Iltalehti, Ilta-Sanomat jt.

Võimude ametlike teadete kohaselt puudutas operatsioon, mis viidi läbi Turu saarestikus ja mujal Päris-Soome maakonnas ning mille käigus otsiti läbi vähemalt kümme objekti, ainult majanduskuritegusid - rahapesu mitmete miljonite eurode ulatuses, maksukuritegu ja raamatupidamisalaseid rikkumisi. Lisaks kahtlustatakse uurimise alla võetud ettevõtet selles, et see kasutas nn musta tööjõudu. Kinni peeti kolm inimest, kellest üks pääses pühapäeval pärast ülekuulamist vabadusse.

Avalikkuse kõrgendatud tähelepanu pälvis aga operatsiooni ulatus - maske ja automaatrelvi kandvad võimuesindajad, kaitseväe kaasamine jne. Kohalikud elanikud on nentinud, et toimuv meenutas pigem mingit põnevusfilmi.

Pealtnägijate kinnitusel keskendus operatsioon laupäeval Pargasi (soome keeles Paraineni) omavalitsuses asuvatele kruntidele, mis kuuluvad ettevõttele Airiston Helmi, millel olevat tugev seos Venemaa ja ka Eestiga. Politsei pole kusjuures selle ettevõtte nime ametlikes teadaannetes veel maininud.

Firma on pälvinud juba aastaid ka kohalike elanike kõrgendatud tähelepanu. Küsimusi on tekitanud näiteks see, miks Venemaaga seostatud firma on ostnud krunte kohtades, mis on lähedal laevaliikluse sõlmpunktidele. Samuti külastab üht objekti helikopter ning krundil on oksjonitelt ostetud endisi Soome võimudele, sealhulgas mereväele kuulunud aluseid, kirjutab Helsingin Sanomat.

Soome rahvusringhääling Yle esitas intervjuus keskkriminaalpolitsei kõrge ametniku Markku Ranta-ahoga sellised küsimused ja sai ka järgnevad vastused:

Millisele ettevõttele suuroperatsioon keskendub?

Ma ei saa öelda ettevõtte nime. Praegused seadused takistavad politseid seda teavet edastamast.

Kas tegemist on ettevõttega Airiston Helmi?

Ma ei võta ettevõtte nime asjus seisukohta. See on Soomes registreeritud ja läbiotsimised keskenduvad ettevõtte ruumidele.

Juurdluse keskmes olev ettevõte on registreeritud Soomes. Millises riigis on uuritava ettevõtte omanikering?

Teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Täpsemalt politsei seda ettevõtet kommenteerida ei tohi.

Rahapesukahtlustuse taustaks on kahtlustus kuritegelikus tegevuses, mille kaudu see raha on justkui saadud. Millise kuriteoga on rahapesukahtlustus seotud?

Selle kohta ei saa ma öelda veel midagi. Seda nüüd selgitatakse mõne välisriigiga koos.

Millise riigi kodanikega on kahtlustatavate näol tegu?

Seda ma ei saa kommenteerida.

Millise riigi kodanikud on need kolm isikut, kes on kinni peetud?

Kodakondsuse ja muude isikuandmete kohta ei tohi ma seisukohta võtta.

Kas tegu on Venemaa kodanikega?

Ma ei kommenteeri seda.

Kas nad on Soome kodanikud?

Ka seda ma ei kommenteeri.

Kas selle juurdlusega seoses on varem kedagi kinni peetud?

Selle juhtumiga seoses on tehtud varem menetlustoiminguid. Ma ei saa täpsemalt selgitada, mida on tehtud.

Miks politsei tegi läbiotsimisi maske kandes ja automaatrelvi käes hoides?

See on tavapärane politsei varustus, mis on politseinikel alati kaasas, kui ülesandeid täitma minnakse. Ja mõnes autos on näiteks lisatulerelvi ning muuhulgas kuuluvad ka need maskid tavavarustuse hulka.

Politseinikud olid raskes relvastuses. Kas eeldati, et teine pool osutab vastupanu?

Meil ei olnud selliseid andmeid, et võiks vastupanu olla. Kuid muidugi varustab politsei end selliselt, et olla valmis tegutsemiseks igas olukorras.

Soome riigijuhid teemat eriti ei kommenteerinud

Yle küsis pühapäeval juhtumi kohta kommentaare nii siseminister Kai Mykkänenilt ui ka kaitseminister Jussi Niinistölt. Kumbki ei soovinud teema kohta midagi öelda.

"Minister Niinistö ei ütle nüüd nädalavahetuse ajal midagi välismaalaste kinnisvaraäri ega Airiston Helmi kohta," ütles kaitseministri erinõunik Petteri Leino Ylele.

Peaminister Juha Sipilä omakorda ütles pühapäevases valitsusjuhi intervjuus, et juhtumiga seotud teavitustöö eest vastutab keskkriminaalpolitsei, mitte poliitikud.
Samas tunnistas ta, et riigi juhtkond, sealhulgas president Sauli Niinistö, oli operatsioonist teadlik enne selle toimumist.

Samuti rääkis valitsusjuht Sipilä, et kaitseministeeriumis on vormistamisel eelnõu, mis puudutab kinnisvara müüki ja mille peagi ka valitsus esitab, kuid eelnõul ja äsjasel juhtumil polevat siiski otsest seost.

Kaitseväe allikas: nad ostavad strateegilisi objekte ja me oleme olnud lollid, et müüsime

Ajalehega Helsingin Sanomat rääkinud allikas kaitseväest kinnitas, et ettevõtte Airiston Helmi tegevus on relvajõududele huvi pakkunud juba aastaid.

Allikas märkis, et firma on olnud nii kaitseväe kui ka kaitsepolitsei (Supo) "jälgimise all". Tema hinnangul on firma äritegevus arusaamatu, kui jutt käiks tavapärasest kinnisvaraärist, sest "kruntidel ei teha sisuliselt midagi".

Airiston Helmi käive on olnud väike, kuid sellest hoolimata on ostetud kokku saari, krunte ja hooneid. "Nad hangivad endale strateegilisi objekte ning me oleme lollis, et oleme müünud," nentis ohvitser, kelle sõnul on kaitseväes arutatud võimalusi, kuidas sellist kokkuostmist piirata.

Ametlikult on Soome kaitsevägi olnud üsnagi vaoshoitud Venemaa taustaga isikute kinnisvaraäri kohta, kuigi teema ja sellega võimalikult seonduv julgeolekuoht on olnud meedia tähelepanu all juba ligi kümmekond aastat.

Airiston Helmi on asutatud 2007. aastal ning selle asukohaks on märgitud Turu linn. Ametlikuks tegevusvaldkonnaks on kinnisvaraarendus.

Ettevõttel on mitmeid Venemaa-seoseid. Ka on firma taotlenud maandumisluba Venemaa kodanikule kuuluvale helikopterile.

Endine rahvasaadik: Airiston Helmi krunt on Vene sõjasadam

Endine Soome rahvasaadik Mikko Kärnä ütles ajalehe Ilta-Sanomat kohaselt otsesõnu, et Airiston Helmi krundi näol on sisuliselt tegu "Vene sõjasadamaga".

Kärnä rõhutas, et keskkriminaalpolitsei pole äsjase operatsiooni tegelikku sisu avalikkusega jaganud.

"Airiston Helmi juhtumi puhul on tegu piirkonnas märgatud radariseadmetega ja krundi kujundamisega sõjasadamaks, mille abil saab Venemaa toetada Läänemerel tegutsevaid allveelaevu. Ma olen saanud selle informatsiooni oma allikatelt kaitseväes. Piirivalveameti lennuki ja aluste kasutamine räägib aga allveelaevajahist," märkis Kärnä.

"Airiston Helmi juhtum on näide meie naaberriigi võimekusest ja valmisolekust mõjutada vajadusel Soome olukorda ka sõjaliselt. See on äärmiselt murettekitav. Välismaalastest eraisikute ja ettevõtete kinnisvaraostusid strateegiliselt olulistes piirkondades tuleb tulevikus takistada," lisas ta.

Keskkriminaalpolitsei kõrge uurija Markku Ranta-aho lükkas ajalehes Kärnä väited tagasi ja nimetas neid "kõrgelennulisteks". Tema sõnul uuritakse praegu majanduskuritegusid ning "operatsiooni ebatavalise vormi tingis selle sihtmärk".

Aastaid Venemaa kodanike kinnisvaraostudest kirjutanud ajakirjanik Tuula Malin nentis ajalehes Iltalehti, et Venemaa taustaga ettevõttel on kummaliselt valutult õnnestunud tungida Soome julgeoleku kesksetesse piirkondadesse.

Soome kaitsepolitsei (Supo) leidis näiteks 2016. aastal parlamendile esitatud julgeolekuülevaates, et välisriikide kodanike poolt riigis ostetud kinnisvara võidakse kriisiolukorras kasutada tunnuseid mitte kandvate võitlejate majutamiseks.