Vabariiklased (Les Républicains) on teinud Barnier'le ka juba ettepaneku nn Spitzekandidat'iks hakkamise teemal, vahendasid Le Point ja Politico erakonna allikat.

Barnier pole meedia kommentaarisoovidele veel vastanud.

Prantslane pürgis EPP juhtiva kandidaadi kohale ka 2014. aastal, kui jäi siis praegusele presidendile jean-Claude Junckerile alla.

Kui ta aga sooviks nüüd samu kaugemale teha, vajaks ta aga rohkem kui vaid Prantsusmaal opositsioonis olevate vabariiklaste toetus. Eelkõige läheks vaja tsentristist presidendi Emmanuel Macroni tuge, mida ta aga ei pruugi automaatselt pälvida.

Barnier ei tundu olevat Macroni ideaalkandidaat - Euroopa Komisjoni presidendiks saades oleks ta 68-aastane, esimest korda oli ta minister juba 1993. aastal ning kuigi tema arusaamad Euroopast pole Macroniga suures vastuolus, esindab ta pigem nn vana kaardiväge, keda praegune president välja vahetada soovib.

Samas on teoorias siiski võimalik, et Macron võiks Barnier's toetama asuda. Teema laiem kontekst on hoopis selles, et Prantsusmaa president ei toeta üldse sellist Spitzenkandidat-süsteemi, sest tema hinnangul röövib selline tava liikmesriikide juhtidelt nende lepingust tuklenevad kohustused. Macroni eestvedamisel leidsid EL-i juhid veebruaris, et järgmisel aastal ei peaks Euroopa Komisjoni järgmise presidendi leidmine enam nii automaatselt toimuma.

Lisaks tuleb nentida, et tugevalt EL-i meelne Barnier ja Prantsuse vabariiklaste praegune juht Laurent Wauquiez on küllaltki kummaline paar. Nimelt on Wauquiez viinud Jacques Chiraci ja Nicolas Sarkozy parteid varasemaga võrreldes tunduvalt parempoolsemasse tiiba ning lähemale näiteks Rahvusrindele. Samas võib tegu olla vastukäiguga asjaolule, et Marine Le Peni juhitud Rahvusrinne on saanud uusi toetajaid eelkõige kunagiste vabariiklaste seast.

Juunis väljaandele Les Echos intervjuu andnud Wauquiez ütles, et tema näol on tegu jõuga, mis seisab Le Peni isolatsionismi ja Macroni utoopia vahel. 2014. aastal ilmunud raamatus "Euroopa: kõik peab muutuma" tegi ta aga ettepaneku, et Euroopa Liit peaks saama uuesti esialgse kuju, kuhu kuuluks vaid kuus kunagist asutajaliiget.

Septembris avaldatud arvamusküsitluse kohaselt on vabariiklased aga oma kunagist toetust kõvasti kaotanud ning hetkel toetab neid vaid 15 protsenti valijaskonnast ehk alla jäädakse nii Macronile kui ka Le Penile.