Hololei avaldas Rubesale tunnustust senise töö eest. "Ta suutis üles ehitada süsteemi ja võtta tööle kompetentseid inimesi. See on oluline panus, et protsess edasi liiguks," rääkis ta ERR-i raadiouudistele.

Praktika on Hololei sõnul näidanud, et piiriüleseid projekte on EL-is võimalik kõige efektiivsemalt ellu viia just ühisfirmaga, kuid alati on mõtte- või kaalumiskoht, kuidas vastutused ühisettevõtte ja kohalike rakendusasutuste vahel jagunevad. "Selle paikaloksumist on viimastel aastatel üritatud parandada."

Hololei ütles, et Euroopa Komisjonil on Rail Balticu projekti osalistega olnud hea koostöö. Tahtmine on Hololei sõnul olemas ning ka poliitiliselt kinnitasid kolme riigi peaministrid selle viimati aprillis üle.

Rubesa ütles neljapäevasel pressikonverentsil, et vaatamata mitmetele edusammudele on kolme aasta jooksul olnud ka olulisi tagasilööke: kolm riiki pole suutnud saavutada kokkuleppeid projekti ühisel elluviimisel ja juhtimisel.
Need on põhjused, miks ta loobub oma ametist kuu aega enne oma ametiaja lõppu.

See projekt pakkunuks parimaid võimalusi eeskujulike riigihangete läbiviimiseks, aga see pole teostunud. Tegelikult plaanis Rubesa juba suvel ametist tagasi astuda, aga otsustas seda teha nüüd, kui ta on jõudnud sügava siseveendumuseni, et seda ühisprojekti pole võimalik praeguses lonkava koostöö seisus ellu viia.

Majandusminister Kadri Simson ütles ERR-ile, et nädala pärast toimuvad Läti parlamendivalimised, mistõttu on Rubesa plaanitust varasemal lahkumisel suurem mõju.

Rubesa kriitikaga Simson ei nõustunud. "Meil on olnud Baiba Rubesa kontoriga erinevad arvamused selles suhtes, kas kolme Balti riigi poolt ratifitseeritud rahvusvaheline lepe peaks kuidagi avanema nii, et Läti kontor saab endale Eesti, Läti ja Leedu siseriiklike ülesannete arvelt rohkem volitusi juurde."

Simson ütles, et ka tema kolleegid Lätis ja Leedus on seda meelt, et kui aastal 2016 sai kokku lepitud tööjaotus ja selle pinnalt on ka parlamendid lepingu ratifitseerinud, siis need kokkulepped peavad pidama jääma ja need ülesanded, mis aastal 2016 kokku lepiti, mida täidavad liikmesriigid ise, peavadki nii ka jääma.

"Eesti poolt saan ma öelda, et me oleme liikunud väga ilusasti ajagraafikus, meil on trass maha märgitud, meil on tehtud kõik keskkonnauuringud, meil on kõik seadused olemas, et saaks maid omandada, lisaks ka Euroopa Komisjoni poolt on väga tugev tugi, et järgmises finantsperioodis saaks Rail Baltic sellise rahastuse nagu ta vajab," ütles Simson.