Osalised tulemused: 91 protsenti toetas Makedoonia nimemuutust ({{commentsTotal}})

{{1538327700000 | amCalendar}}
Foto: Armend Nimani/AFP Photo/Scanpix

Valdav enamus hääletanutest toetas pühapäeval Makedoonias peetud referendumil plaani muuta riigi nimi ja sellega teha lõpp aastakümneid kestnud tülile Kreekaga, näitasid osalised tulemused.

Keskvalimiskomisjon teatas, et kui laekunud olid 80 protsendi valimisjaoskondade andmed, toetas Makedoonia nime muutmist Põhja-Makedooniaks 91,2 protsenti hääletanutest. Vastu oli 5,6 protsenti.

Referendumit varjutas aga madal osalusprotsent, hääletamas käis vaid kolmandik valijaskonnast.

Makedoonia ja Kreeka valitsuste leppe kohaselt võib riigi uueks nimeks saada Põhja-Makedoonia Vabariik.

Seni on Kreeka vetoõigusega takistanud Makedoonia saamist NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kreeka hinnangul võib Makedoonia nime kasutada vaid Põhja-Kreekas asuva maakonna kohta.

Ametlikult on 1991. aastal Jugoslaaviast lahku löönud Makedoonia kohta kasutatud nime Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia.

Kui uus riiginimi referendumil heaks kiidetakse, peavad nimevahetuse otsuse ratifitseerima veel nii Makedoonia kui ka Kreeka parlament.

Kreeka: Makedoonia referendumi tulemus nõuab ettevaatlikke samme

Kreeka valitsus võttis teadmiseks Makedoonia pühapäevase rahvahääletuse tulemused ning ütles, et need nõuavad ettevaatlikke samme, "säilitamaks kokkuleppe positiivne potentsiaal".

"Rahvusluse ja kahtlustamise, igapäevaste võltsuudiste ja äärmusliku fanatismi õhkkond ei võimalda kahjuks selle kokkuleppe suure kasu kainet hindamist," ütles Kreeka välisministeerium pühapäeva õhtul avalduses.

Kreeka kaitseminister Panos Kammenos, kes juhib parempoolset populistlikku erakonda, aga säutsus Twitteris, et 68 protsenti Makedoonia elanikest tõrjus kokkuleppe. Tegemist oli ilmse viitega madalale osavõtuprotsendile.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: