"Mina arvan, et suhkrut süüa on odavam ja uskuda sellesse suhkrutükki. Homöopaatilised ravimid on tegelikult päris kallid ja neid tuleb võtta päevas viis-kuus korda enamasti, seal on erinevaid preparaate. Ma lihtsalt arvan, et kui inimene tahab millessegi väga uskuda, siis suhkrutükki on odavam uskuda. Või näiteks soolatükki või herneterasse või mida iganes sisse võtta ja uskuda sellesse," vastas Joller "Esimeses stuudios" saatejuhi küsimusele, mida ta arvab homöopaatilistest ravimitest.

"Homöopaatiliste ravimite kohta on tehtud palju teadusuuringuid ja ühelgi ei ole leitud olevat toimet. Ja neid ei saa isegi ravimiteks nimetada, sest see filosoofia, mis peitub seal taga, on hoopis teine kui meie ravimite puhul. Homöopaatias ravimit ju lahjendatakse 10 000 või 20 000 korda. Näiteks vees lahjendatakse mingi mikroskoopiline osake ja öeldakse, et siin vees on selle ravimi energia. See on hoopis teistsugune asi. Tegelikult klassikalises mõistes see kohe kindlasti ei ravi," lisas ta.

Perearst tõdes, et tema ülesanne pole veenda ümber inimesi, kes usuvad alternatiivravisse, sest iga inimese enda otsustada on see, mida ta oma tervisega teeb.

Küsimusele, millest tuleb see, et osad inimesed peavad alternatiivravi paremaks variandiks kui tavameditsiini, vastas Joller, et inimesed tahavad ilmselt n-ö loodusesse tagasi minna. Samuti hirmutab tema hinnangul inimesi see, et ravimeid nimetatakse keemiaks.

"Tegelikult keemia on ka vesi, mida joome. Kõik meie ümber on keemia, füüsika, bioloogia. Kõik ained, millest teadlased teevad ravimeid, on loodusest võetud ained. /.../ Inimesed lihtsalt ei kujuta ette täpselt, mis see meditsiin on. Nad tahavad olla õnnelikud looduse lapsed, aga samas tegelikkus ei võimalda seda alati. Kui tuleb päris haigus, siis loodusravist ei piisa alati," selgitas ta.

ERR.ee's ilmunud artikkel konnamürgiseansist ja selle käigus surnud mehest oli Jolleri sõnul šokeeriv.

"Mul oli nii kahju sellest inimesest, väga kurb on lugeda. Teine asi, mis mulle tundus seda artiklit lugedes, et seal oli kirjeldatud selle inimese isiksuse muutust. See meenutab narkomaaniaprobleemi, kus teatud aine kahjustab inimese aju nii, et ta isiksus muutub. Aga võib-olla oli seal hoopis midagi muud, mõni haigus taga," kommenteeris ta.

Alternatiivseid meetmeid Joller üldse meditsiiniks ei nimetaks.

"Sellel ei ole meditsiiniga väga palju ühist. Meditsiin on ikkagi mõeldud inimeste aitamiseks ja ravimiseks, aga see ju tegelikult ei tee seda. On näiteks loodusravi, mille puhul ravimtaimede puhul on tõestatud toime teinekord või on ka platseeboefekt - selline toime, mis inimese enesetunnet parandab. Aga seda konnamürgiseanssi ma kindlasti meditsiiniks ei nimetaks," rääkis ta.