Omavalitsused pole nõus 3000 kilomeetrit teid kui põrsas kotis vastu võtma ({{commentsTotal}})

Keelumärk
Keelumärk Autor/allikas: Eesti Meedia/Scanpix

Riik soovib omavalitsustele üle anda enam kui kolm tuhat kilomeetrit maanteid, kuid omavalitsused on skeptilised ning usuvad, et iga tee üle peaks eraldi läbi rääkima.

Riik soovib omavalitsuste kätte anda üle kolme tuhande kilomeetri maanteid. Sentigi raha muudatus teehoolduse tarvis juurde ei loo, mistõttu omavalitsused kardavad, et jääksid teid pimesi üle võttes kaotajaks.

Riigile kuulub umbes 16 000 ja kohalikele omavalitsustele 18 000 kilomeetrit maanteid.

Majandusministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bergšteini sõnul on tänaseks välja töötatud konkreetsed tunnused, millele riigitee vastama peaks.

Nii näiteks peab riigitee ühendama asulaid üksteise või riigi põhimaanteega aga piisab ka sellest, kui riigitee viib olulise objektini, näiteks piiripunkti või lennujaamani.

3200 kilomeetrit tänaseid riigiteid tingimustele ei vasta ja kui tingimused seadusesse kirja saavad, võib need teed omavalitsustele üle anda.

"Siis oleks mõistlikum teha see ühe korraga, muutes seadusandlust ja koostades määrused. Ja nende alusel siis asi ühetaoliselt läbi viia," selgitas Bergštein.

Ühetaoline oleks ka valem, mille järgi teekilomeetriga raha kaasa antaks. Vastavalt sellele, mitu autot teel ühes ööpäevas sõidab ja kas tegemist on kruusa- või kattega teega, seatakse iga üleantav teekilomeeter vastavasse kategooriasse. Ja selle järgi saaks omavalitsus ka rahalisa.

Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast on sellise üldistamise pihta skeptiline.

"Ükski kohalik omavalitsus ei tea ühtegi teed või teejuppi, mida siis konkreetselt pakutakse ja mis seisundis ta on. Ehk piltlikult öeldes võiks öelda, et põrsas on kotis," märkis Võigemast.

Ehk teede tegelik remondivajadus võib olla väga erinev ja omavalitsused kardavad, et lõpuks võib mõne tee korrastamine maksta oluliselt rohkem, kui riik selle jaoks raha pakub.

Sestap peab Võigemast paremaks plaaniks seda, kui iga teekilomeetri üle omavalitsustega eraldi läbi räägitaks.

"Teed ongi erinevad. Aga siis me teeks seda reformi kümme aastat vähemalt. Need läbirääkimised võtaks tohutult kaua aega," kommenteeris Bergštein.

Nii Jüri Võigemast kui Julia Bergštein ütlevad, et kohalike omavalitsuste autonoomia vaates oleks reformi tarvis. Sest üldiselt liigutakse suunas, kus omavalitsuse roll kohalike küsimuste otsustamises võiks kasvada.

Aga sisuküsimused on ikkagi rahas ja selles, mis läheb paremaks tee kasutajale. Riigiteede remondivõlg, ehk summa, mis eraldab meid ideaalsetest teedest, on 840 miljonit eurot.

Kohalike omavalitsuste teede remondivõlg peaks selguma tuleval aastal lõppeva inventuuriga.

Kuid Jüri Võigemast tõdeb, et oluliselt lisaraha oleks vaja ka nende tarvis. Ja teede üleandmisega raha ei lisandu, vaid liigub maanteeameti eelarvest omavalitusste eelarvesse.

Julia Bergštein avaldab siiski lootust, et kui tee korrashoiu üle saab otsustada omavalitsus, osatakse paremini prioriteete seada.

"Võib minna paremaks just see, et hooldatakse ja investeeritakse just seal, kus on see vajadus kõige suurem ja ollakse pandlikud."

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: