USA presidendi Donald Trumpi jaoks oli suve lõpp pingeline - tema endine kampaaniajuht Paul Manafort ja advokaat Michael Cohen otsustasid minna eriprokurör Robert Muelleriga kokkuleppemenetlusele, Washingtoni Posti legendaarne ajakirjanik Bob Woodward avaldas raamatu, milles kirjeldas kaoses Valget Maja. Lisaks ilmus New York Times'is anonüümne arvamusartikkel Trumpi administratsiooni vastupanuliikumisest, selle järel algas Washingtonis kiiresti arvamusmäng autori isiku ümber, vahendas "Välisilm".

"Ma ei karda kriitikat. Ma saan sellega hakkama ja ma võitlen vastu, kui te ei ole aastate jooksul märganud. Aga siin on kriitika, millele pole võimalik vastu vaielda, sest keegi teeb seda anonüümselt. Mulle tundub, et see ei ole keegi väga kõrgel ametikohal, sest kõik need inimesed ütlevad, et nemad seda ei kirjutanud," kommenteeris Trump artiklit.

Trump on olnud vastuoluline president algusest peale. Woodwardi raamat ja New York Times'i arvamusartikkel on aga tekitanud küsimuse, kas riiki juhib demokraatlikult valitud president või administratsiooni ametnikud. Woodward kirjeldab näiteks, kuidas Trumpi endine majandusnõunik Gary Cohn varastas ta laualt dokumendi, millega president oleks lõpetanud kaubanduslepingu Lõuna-Koreaga.

"Inimesed, kes tema heaks töötavad, on mures, et ta kirjutab millelegi alla või annab käsu, mis ohustab rahvuslikku julgeolekut või riigi ja maailma finantsjulgeolekut. Kui see ei ole tema laual, kui see ei ole elluviimiseks kohe kättesaadav, siis ta unustab," ütles raamatu "Hirm: Trump Valges Majas" autor Bob Woodward.

"Kui valime presidendi, siis arvame, et president peaks olema juht. Me eriti ei taha näha Valget Maja, kus on terve hulk omavahel võitlevaid huve, sest inimesed teevad otsuseid selle järgi, mis on neile endile parem," rääkis Washington Posti arvamustoimetaja Molly Roberts.

Samas lisas ta, et paljudel ei ole Trumpi otsustusvõimesse usku. Lisaks üritatakse nüüd salaja oma nahka päästa. Ta tõi näiteks New York Times'i arvamusartikli, mis tundus Woodwardi raamatu järel kui turundustrikk.

"Sellest arvamusartiklist jäi mulle pigem mulje, et keegi mõtles, et mingil hetkel Trump ei ole enam president. Ta on vabariiklaste parteid oluliselt kahjustanud. Me tahame näidata, et vabariiklastel on endiselt moraalitunnetus, vabariiklaste partei ei ole Trumpi partei. Me tahame, et see kestaks kauem kui Trump," selgitas Roberts.

Washingtonis spekuleeriti pikalt, et arvamusartikli autor võis olla asepresident Mike Pence, kelle ambitsioon on väidetavalt ise presidendiks saada. Pence lükkas selle väite kiiresti ümber ning on eitanud ka seda, et Valges Majas valitseb segadus.

"Kes iganes selle arvamusartikli kirjutas või lõi narratiivi, mis tuleb välja paljudest teistest hiljutistest kirjutistest, lihtsalt ei tea, mis päriselt selles Valges Majas toimub. Ma olen näinud seda presidenti töötamas. Kas ta on nõudlik? Jah. Kas ta on tugev liider, kes eeldab, et asjad said juba eile tehtud? Jah. See, et keegi ütleb, et need asjad, mida oleme viimase 18 kuu jooksul saavutanud, on tehtud presidendi kiuste, peegeldab teadmatust president Trumpi ja selle administratsiooni kohta," sõnas Pence.

Skandaalid on kindlasti taaskord äratanud kriitikuid Trumpi enda erakonna sees.

"Mul ei ole soovi president Trumpi halvustada, aga on päris selge, et see Valge Maja on osa tõsielusaate, seebiooperi presidentuurist. Omarosa draama, Coheni draama, Manaforti draama, Woodwardi tsitaatide draama ja arvamusartiklite draama. Mulle meeldiks, kui president ei muretseks lühiajaliste personalimurede pärast, vaid keskenduks Ameerikale visiooni loomisega," kommenteeris USA vabariiklasest senaator Ben Sasse.

Robertsi sõnul surutakse Trumpi aina rohkem nurka ning see võib kaasa tuua ootamatuid tagajärgi hulgalistest Twitteri postitustest kuni kellegi vallandamiseni. Woodwardi raamatu järgi on Trumpil administratsioonis küllaldaselt inimesi, kes teda häirivad. Eelkõige näiteks justiitsminister Jeff Sessions, kes kõrvaldas ennast Venemaa uurimisest. Woodwardi sõnul nimetas Trump teda lolliks lõunaosariiklaseks.

Robertsi sõnul võib Trump teha ka tähelepanu kõrvale juhtimiseks mingisuguse muu üllatav otsuse.

"See oleks väga halb uudis, kui ta näiteks lööks uuesti üles pinged Põhja-Koreaga, sest ta tahab, et inimesed ei pööraks Muelleri uurimisele tähelepanu. Nii et selle pärast peaks kindlasti muretsema," arvas Roberts.

Seda, kui palju skandaalid mõjutavad kongressi vahevalimiste ajal vabariiklaste valijaid, on praegu veel vara öelda. Ameeriklaste jaoks on väga olulised ka teised teemad, näiteks majandus.

"Mul on selline tunne, et rohkem kui see mõjutab teises suunas vaatama neid, kes Trumpi poolt hääletasid või tugevalt tema poolt olid, süstib see entusiasmi demokraatidesse, et minna välja ja hääletada," ütles Roberts.

Kongressi vahevalimised toimuvad novembri alguses.

Sakkov: Trumpi kampaaniameeskonna seas on "halvasti lõhnavaid asju"

"Välisilmas" rääkis Trumpist ja tema poliitikast ka kaitseuuringute keskuse direktor Sven Sakkov. Kuigi Trump on ajanud karmi poliitikat Venemaa suhtes, on ta öelnud, et imetleb Venemaa presidenti Vladimir Putinit.

Kommenteerides spekulatsioone, et võib-olla on Trumpi Putini-sõbraliku poliitika taga see, et Venemaal on Trumpi kohta mingisugust kompromiteerivat materjali, ütles Sakkov, et seda ei pruugi kunagi teada saada, kuid n-ö halvasti lõhnavaid asju Trumpi kampaaniameeskonna seas on küll.

"Iga nädal tuleb mingi uus asi. Lõpuks on ju tema meeskonnast saanud süüdistuse välisnõunik, kampaaniajuht, riikliku julgeoleku nõunik, kampaaniajuhi asetäitja ja veel mõni. See hästi ei lõhna," selgitas ta.

Sakkovi sõnul ei huvita Trumpi välispoliitika ning väidetavalt ta ka ei tea sellest kuigi palju. Sakkov tõi välja Washington Postis ilmunud artiklis väidetu, et kaitseminister Jim Mattisel ja välisminister Mike Pompeol lastakse omaette tegutseda.

Sakkov märkis ka, et Trumpile ei meeldi multilateraalsed lahendused, sest need seovad tema arvates USA käed kinni. "Seda näeme kaubanduspoliitikas, seda näeme paljudes muudes foorumites, kus tegelikult on jutt multilateraalsest maailmast, tegelikult sellest maailmast, mille Ameerika Ühendriigid ise pärast Teist maailmasõda lõid selleks, et ei tuleks uut maailmasõda," rääkis Sakkov.