Teelahk andis ülevaate Ida-Virumaa tööturust ja tööhõivest viimaste kümnendi jooksul ja koondamislainetest, mis on seotud põlevkivikaevanduste sulgemisega nende aastate jooksul. Tegu on olulise sotsiaalse probleemiga. Käesoleval ajal on regioonis töötusemäär kaheksa protsenti. Tema sõnul on Ida-Virumaad iseloomustatud pikaajaliste töötute arvuga seoses ettevõtete sulgemisega. Teelahk andis ülevaate abinõudest, mida on rakendatud, et lahendada piirkonna tööhõivega seotud probleemid ja inimeste suunamist ümberõppe kaudu tegutsevatesse ettevõtetesse.

"Kui ma siia tulin ja mõtlesin kogu aeg sellele Põxitele – sest need on minu inimesed, uskuge, need põlevkivi inimesed on minu inimesed –, et see Põxit ei tohiks olla exit, nii nagu meie seal Ida-Virumaal ütleme, vaid see on transformatsioon," ütles Teelahk.

Teelahk rääkis, et talle teeb haiget kui öeldakse, et põlevkivi kompetents ei ole nii väärtuslik, kui näiteks roheline kompetents. "Mina olen mitu puuda soola mäeinseneridega ära söönud ja inseneri kompetents on väga väärtuslik. Nüüd on küsimus selles, et kui muutub tööturul olukord, et kuidas siis n-ö seda kompetentsi väärtustada ja sellele baasile midagi muud peale ehitada. Meil on nüüd Taltechi ja Tartu Ülikooli kolledžid, Ida-Virumaa kutsehariduskeskus kolmes õppekohas ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool," rääkis Teelahk.

"Jah, see oligi kunagi väga eriline n-ö amet, mida ta õppis, aga kahjuks sellega ei ole täna mitte midagi peale hakata. Aga seda ei tohi näpuga näidata, et vaadake, see ei ole väärtuslik, mida te õppisite, vaid et see on mingi baas, sellele saab midagi ehitada, see lehekülg, mis oli, see on nüüd eelmine lehekülg, aga nüüd me läheme edasi," lisas Teelahk.

Ida-Virumaa tööturu probleemidena tõi Teelahk esile vähese eesti keele oskuse ja ka digioskuste puudumise. Ta rääkis, et töötukassa hakkas selliseid inimesi kutsuma koolituspotentsiaaliga klinetideks. "Ja nii me ütlemegi, et teil on koolituspotentsiaal," sõnas Teelahk.

Teelahk rääkis, et 11. oktoobri seisuga oli Ida-Virumaal 957 töökohta, millest eesti keele oskust ei vajata 644 töökohal. "Kui me räägime nagu etteruttavalt sellest Põxitist, siis kindlasti on põlevkivisektoris enamus töökohti neid, kus täna eesti keelt ei nõuta, aga kui see väljumine toimub, siis kindlasti see on üks. Ja kus on vaja eesti keele oskust," lausus ta.

Põlevkivitööstus tagab Ida-Virumaal töökohad

Valitsuse jaoks on põlevkivitööstus seni mugav vahend Ida-Virumaal rahvast tööl hoida. Ebamugavaks muutub see siis, kui need töökohad on ohus. Siis reageeritakse, muidu lastakse kõigel minna omasoodu. Nii arvab sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv ja keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

On ka olnud ajaloos väga raskeid hetki - see on aastaid tagasi, kus oli Ida-Virumaal suur koondamislaine just põlevkivitööstuses. Mis päädis sellega, et valitsus pidi Ida-Virumaal koguni erakorralise istungi tegema.

Akadeemik Tarmo Soomere ütles riigikogus, et põlevkivienergeetikast juba loobutakse - lähiaastatel läheb välja kolmandik praegustest võimsustest. Tema hinnangul on tuleviku märksõna elektrienergia hajatootmine ning hajasalvestus. Selleks sunnivad meid juba alanud muutused.

"Üks sundidest on elektriautod ja see, et diiselautosid pole võimalik teha energiasõbralikuks. Ja teine sund, mis pole veel alanud, on see, et me peame päeval toodetud elektrienergiat salvestama, et teda võtta siis öösel," lausus Soomere.

"Põlevkivitehnoloogiaga lahutust sisse anda ei tasu," hoiatas Soomere. "Eestis on maailma mõõtes üks protsent põlevkivi varudest, kuid 70 protsenti teadmistest, kuidas seda kasutada. Neid teadmisi peab hoidma."