Tallinn plaanib koos naabervaldadega laiendada trammiliine pealinnast väljapoole ({{commentsTotal}})

{{1541127900000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Tallinna linn koos ümbritsevate valdadega kavandab Euroopa Liidu programmi kaudu trammiliikluse laiendamist väljapoole linna.

Plaani kohaselt ühendatakse pealinn ja lähivallad 100 kilomeetri ulatuses rajatavate uute trammiliinidega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi ühtegi ametlikku projekti pole veel käima lükatud ja uuringuid alles oodatakse, on ametnikud joonistanud valmis esialgse visioonikaardi trammiliinide tulevikust.

Tulevikus võiks tramm mööda Paldiski maanteed sõita Tabasaluni välja. Haabersti ringilt keeraksid rööpad Õismäe suunas. Sealt saaks tramm teha tiiru Mustamäel ja jõuda välja Kristiine keskuse juurde.

Teine tuleviku trammitee haru ulatuks aga mööda Järvevana teed Ülemiste jaamani. Ühtlasi pikeneks Tondi liin Järve keskuseni.

Pirita tee ummikuid aitaks leevendada Kadrioru trammi lõpp-peatuse nihutamine Viimsisse.

Kopli trammiliin võiks edaspidi hargneda nii Stroomi kui ka Pikakari randa.

Maardu ja Lasnamäe rahvast teenindav tulevikutramm ei hakkaks sõitma mitte mööda Lasnamäe kanalit nagu nägi ette kunagine projekt, vaid rööpad pandaks maha Punasele tänavale ja Vana-Narva maanteele.

Lennujaama trammiliini võiks aga pikendada Jürini välja.

Linna ja valdade visiooni realiseerimise võimalused selguvad järgmine aasta, sest lähinädalatel kuulutatakse välja riigihange mahukaks uuringuks.

"Soovime selle uuringu valmis saada järgmise aasta lõpuks. See annab vastuse, kas sellisel kujul kergrööbastranspordi võrgustiku väljaarendamine on perspektiivikas," selgitas Harjumaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Joel Jesse.

Kui pealinna tasuta bussid pole inimeste autokasutust märkimisväärselt vähendanud, siis trammidele seatakse kõrgemad lootused. Trammid on kiiremad, rööbaste vahele saab istutada muru ja erinevalt gaasibussist paneks trammi liikuma kodumaine elektrienergia.

"Rongikasutajate arv on hüppeliselt tõusnud, trammi armastavad samuti inimesed.See peaks olema selline meede, mis aitab Tallinna rohelisemaks," ütles Tallinna transpordiameti arenguprojektide peaspetsialist Jaagup Ainsalu.

Trammiliinide rajamine on kulukas - kahes suunas rajatava rööpapaari minimaalne kilomeetrihind on Ainsalu sõnul kaks miljonit eurot. 100 kilomeetri uute trammiliinide rajamine maksaks seega vähemalt 200 miljonit eurot, pluss trammid ise.

Samas läks kahekilomeetrine lennujaama liin maksma üle kümne miljoni euro, sest tingimused olid keerulised. Kulutused hüvitati 85 protsendi ulatuses eurotoetustest.

Harku vallavolikogu esimees Kalle Palling leiab, et Eesti võiks uued trammiliinid valmis ehitada saastekvoodi müügist saadava rahaga.

"Reaalselt rahasid hakatakse planeerima 2020-2021 ja Harku vald tahab olla sel hetkel laua taga, et võidelda välja endale trammiliini rajamiseks vajaminev summa. 2025 hiljemalt võiks see tramm siin peatuda küll," rääkis Palling.

Trammiliikluse laiendamist kaalutakse seoses Tallinna linnavolikogu otsusega, mis kannab pealkirja: "Osalemine EL Läänemere programmi välisprojektis SUMBA – jätkusuutlik linnaliikuvus ja pendelränne Läänemere linnades." Volikogu kiitis selle heaks juba 2017. aastal, kuid Tallinna linnavalitsus lisas sinna trammiliinide pikendamise suhtes omad ettepanekud.

 

Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: