2016. aasta veebruaris tekkisid Eesti Kontserdil tõrked raamatupidamislikus suhtlemises Peeter Vähile ja Tiina Jokinenile kuuluva ERP OÜ-ga, kes oli neile osutanud teenuseid nii sisseostetavate artistide, kollektiivide kui ka lennupiletite hankimisel. Sisejuurdlusel tekkis kahtlus, et tegu võib olla finantsdistsipliini, töösisekorra reeglite ja raamatupidamisseaduse rikkumisega.

Eesti Kontserdi juhatus tegi ettepaneku tellida audit, et uurida oma kollektiivi Hortus Musicus ja nende kunstilise juhi Andres Mustoneniga seonduvaid lepinguid nii Eestis kui välismaal toimuvateks kontsertideks, kollektiivi töösuhet ERP OÜ-ga ning kuludokumente.

Audiitorfirma Grant Thornton koostas aruande aastate 2013-2016 kohta, et selgitada välja võimalik Eesti Kontserdile tekitatud kahju suurus. Aruanne kannab asutusesisese kasutamise märget ning seda ei ole varem avalikkusele tutvustatud.

Auditis on kirjas, et Hortus Musicuse kunstiline juht Andres Mustonen survestas erikontrolli läbiviimisel audiitoreid ja püüdis takistada muusikutega intervjuude läbiviimist. Nimelt tahtsid audiitorid muusikutelt infot kontsertide korraldamise ja tasustamise kohta, kuid Mustonen keeldus neile muusikute telefoninumbreid andmast, öeldes, et kõiki küsimusi tuleb arutada ainult temaga.

14. oktoobril 2016 siseneti Eesti Kontserdi administraatori Laine Lillepruuni uksekoodiga töövälisel ajal Hortus Musicuse ruumidesse ja seejärel kustutati kogu Lillepruuni tööarvuti sisu. Eesti Kontserdi IT-halduse ettevõtte andmetel kustutati arvutist kõik failid, kuid samas võis tegu olla ka harvaesineva tehnilise rikkega.

Audiitorid tõid välja, et puudub kindlus erikontrolli käigus tööajaarvestustabelis kajastatud andmete õige tõlgendamise osas, kuna ei finants- ega personalijuht ei teadnud, mida tähendavad 2014-2015 tööajaarvestustabelites kasutatud tähised.

Samuti ei olnud Eesti Kontserdil täielikku ülevaadet Hortus Musicuse läbiviidavate kontsertide osas. Oma kodulehel kajastas Eesti Kontsert ERP kontserte Eesti Kontserdi kontsertidena ning teavet ei kogutud mitte kinnitatud kontserdikavade, vaid töötajate käest. Tavapärane oli ka see, et Lillepruun edastas toimunud Hortus Musicuse kontsertide kohta infot mitu kuud hiljem ning need pandi Eesti Kontserdi kavva tagasiulatuvalt.

Festivalidel esinemise eest maksti tasu läbipaistmatult

Segadus ilmnes ka seoses festivalidega Klaaspärlimäng ja Orient, mida korraldab ERP. Ehkki Eesti Kontserdi ja ERP suhted on lepingutega kaetud, on nende sisu auditi kohaselt kas vastukäiv või ei kaitse Eesti Kontserdi huve.

"Põhjuseks on meie hinnangul asjaolu, et Eesti Kontsert ei eristanud kontsertkavades ja aruandluses enda poolt korraldatavaid kontserte, sisseostetavaid artiste, programme ja kollektiive, lepingud ei sätestanud läbipaistvalt EK kohustusi ning esines juhtumeid, kus toimunud kontsertide osas esitati leping tagasiulatuvalt allkirjastamiseks," tõid audiitorid välja.

Peamiselt sõlmis Eesti Kontsert ERP-ga lepinguid MustonenFesti, Klaaspärlimängu ja Klaaspärlimäng Sinfoniettaga seoses. Lepingutega võttis Eesti Kontsert enda kanda kontsertide korraldamise kulud ja esinejate tasustamise, kuid maksis ERP-le lisaks veel märkimisväärseid summasid Mustoneni kasutamise eest dirigendina, makstes talle samal ajal ka töötasu. Samas on Klaaspärlimäng tegelikult Mustoneni töölepinguväline üritus ning ERP ostab selle Eesti Kontserdi kontserdikavadesse sisse.

"Leiame, et aruandes kajastatud summade väärtuses tasude maksmine kontsertide dirigeerimise või kunstilise juhtimise eest ei ole läbipaistev, puuduvad kontrolljäljed, kuidas antud summad on kujunenud," sedastasid audiitorid, kelle hinnangul oleksid Eesti Kontserdi juhid pidanud Mustoneniga läbi rääkima tema tööülesannete laiendamise osas, et eelarveraha säästa.

Eesti Kontsert ei olnud audiitoritega nõus ja leidis, et eelarveraha on sel puhul kasutatud sihipäraselt, sest tegu on olnud projektipõhise tööga, millel pole seost Mustoneni igapäevatööga ja ametijuhendis olevate ülesannete täitmisega.

ERP keeldus audiitoritele dokumente edastamast

Auditis tuvastati, et Eesti Kontsert on maksnud ERP-le arvete eest, mille osas ei tuvastatud ei lepingut ega asjaolu, et kontserti oleks kajastatud Eesti Kontserdi kavades või aastaraamatus. Lisaks on tekkinud olukord, kus nii MustonenFest kui ka Eesti Kontsert on taotlenud kultuurkapitalilt korraldamiseks toetust ja ka selle saanud.

Erikontrolli käigus ei tuvastatud kogu tekitatud kahju suurust, sest ERP ei esitanud kultuuriministeeriumile erikontrolli ajal originaaldokumente, mille alusel arved Eesti Kontserdile esitati. Samuti ei olnud audiitoritel neile dokumentidele ligipääsu - ERP finantsjuht Kadri Kiis keeldus koostööst.

"Ka MustonenFest kulude jagamise korrektsust Eesti Kontserdi ja MTÜ vahel ei olnud kuludokumentide puudumise tõttu võimalik tuvastada, kuna erikontrolli käigus ei olnud kättesaadavad MTÜ MustonenFest raamatupidamise andmed," seisis auditis.

Küll aga tuvastasid audiitorid kirjavahetuse, mille käigus Mattias-Silvester Mustonen ja Lillepruun arutlesid, milliseid kulusid kultuuriministeeriumile esitatavas aruandluses kajastada ja milliseid mitte.

Lisaks tuvastati, et kui Hortus Musicuse koosseisulised liikmed Andres Mustoneniga teiste muusikaliste kollektiivide kaudu esinevad, ei maksa neile töötasu ERP, vaid MTÜ Bhutani-Eesti Sõprusühing stipendiumina. Seega pidasid audiitorid põhjendatuks kahtlust, et ERP korraldatud kontsertidel esinenud muusikutele ei makstud tasu seadusega kooskõlas.

Mustonen lubas mustalt maksjale soodsamat hinda

Erikontrolli käigus maskeerusid audiitorid kliendiks, soovides tellida Hortus Musicuse kontserti ühe ettevõtte üritusele. Hortus Musicus soovitas suhelda telefonitsi otse Mustoneniga, kui aga "klient" soovis kirja teel suhelda, saatis Mustonen 2016. aasta 28. detsembril kirjaliku pakkumuse, kus kontserdi eest sularahas makstes olnuks hind 6000 eurot, arvega lisandunuks aga 15 protsenti maksukulu. Arvet siiski ei esitatud ja kirjavahetus katkes.

Eesti Kontsert nimetas seda Mustoneni poolt lubamatuks ja ebaseaduslikuks tegevuseks ning ütles, et vaja on Mustoneni seletuskirja.

Lennupiletite arvetega seoses oli audiitoritel põhjendatud kahtlus, et Eesti Kontserdi kaetud lennupiletite kulude eest, kus Hortus Musicuse liige on reisinud sihtkohta või sealt tagasi märksa varem või hiljem kui kontsert toimus, on tasumata erisoodustusmaksud.

ERP ja Laine Lillepruuni kirjavahetusest nähtus, et lennupiletite eest on ERP esitanud teadlikult märksa suuremaid arveid kui oli tegelik kulu. Vahega kaeti Mustoneni isiklikke reisikulusid või kandis ERP summa Mustoneni isiklikule pangakontole, pidades eraldi arvestust tema mitteametliku krediidikonto osas.

"Tuvastasime ka, et Andres Mustonen on lasknud Permi Ooperil tasuda kontserdi eest enda isiklikule Nordea bank in Finland kontole," seisis auditis.

Lisaks tuvastati päevad, mis on Eesti Kontserdi tööajaarvestustabelites kajastatud tööpäevadena - Hortus Musicuse liikmetele on makstud töötasu ning samal ajal on Eesti Kontsert tasunud ERP-le arve alusel samade kontsertide muusikute töötasusid sisaldavaid arveid.

"Seetõttu on põhjendatud kahtlus, et töötajatele on antud episoodide osas makstud töötasu ning tasustatud ka kelmuseskeemi kaastatud ettevõtete/MTÜ-de kaudu," sedastavad audiitorid.

Auditis on välja toodud olukord, kus Jokinen on edastanud Mustonenile kirja, mille pealkirjas on märgitud "palu tee mustonenile fake arve 11.09" ning kirjaga on kaasas kuupäevaga 11.09.2014 Mustonenile tehtud arve summas 560 eurot. Audiitorite hinnangul esineb põhjendatud kahtlus, et Mustonen esitas antud fiktiivse arve edasi kolmandatele isikutele. Eesti Kontsert vastas audiitoritele, et neile Mustonen kõnealust arvet esitanud ei ole ja seega ei ole Eesti Kontsert kahju kandnud, kuid taunib fiktiivsete arvete esitamist.

Eesti Kontsert sai kahju juhtkonna hooletuse tõttu

Samuti oli audiitoritel põhjendatud kahtlus, et ERP on koostanud 2015. aastal oma müügiarveid kahes erinevas raamatupidamise programmis.

Personalikuludes tekitatud kahjude suurust audiitorid ei analüüsinud, sest kõik ERP korraldatud kontserdid on toimunud Eesti Kontserdi juhtkonna loal allkirjastatud lepingu kaudu, mistõttu tuleb kulusid legaalseks lugeda. "...Kuid esineb põhjendatud kahtlus, et kahju on Eesti Kontserdile tekitatud läbi juhtkonnapoolse hooletuse lepingute sõlmimisel".

Majanduskulude kahju osas tõid audiitorid esmalt välja lennupiletite juurdehindluse kaudu tekitatud kahju. Nad arvestasid osa lennupiletite tegelike kulude põhjal keskmise fiktiivse juurdehindlusprotsendi, mille alusel arvestasid võimalikuks fiktiivsete lennupiletite arvetega tekitatud kogukahjuks 22 429 eurot.

Teiseks tekitati kahju Hortus Musicu kontsertide eest saadud tulu suunamisega teise ettevõtte kontole või sularahas maksmisega, kahjusummaks hindasid audiitorid 31 423 eurot, millele lisanduvad Permi Ooperi tasutud summad.

Erikontrolli käigus selgus, et ERP kajastab end lepingutes kui Hortus Musicuse eksklusiivne esindaja ning esitas arve nii Sankt-Peterburi Filharmooniale, kelle kutsel Hortus Musicus esines, kui ka Eesti Kontserdile. Eesti Kontsert lubas, et kui fakt kinnitust leiab, nõuab Eesti Kontsert ERP-lt kahju hüvitamist.

Leiten: kahjusid hüvitatakse tänini

Leiten ütles teisipäeval ERR-ile auditi tulemusi kommenteerides, et tuli välja juhuseid, kus Hortus Musicus oli suhelnud teiste firmadega, mitte Eesti Kontserdiga. Kahjud tehti selgeks ja nende hüvitamine toimub siiamaani.

"Kahjude suurust on väga keeruline hinnata. Sellele viitab praegu meie kahepoolne leping, mis on konfidentsiaalne. Kahjud on rohkem intellektuaalse omandi iseloomuga, nii et ka kahju hüvitamine käib sama teed pidi. Numbrit on keeruline öelda ja viidates lepingule, ma ei saa seda öelda," sõnas ta.

Küsimusele, kuidas sai Hortus Musicuse tegevus niiviisi toimuda, vastas Leiten, et Andres Mustonen on rahvusvaheliselt tuntud ja värvikas kunstnik, kel on üle mõne päeva kuskil maailmas kontsert ning paljudele esinemistele võtab ta kaasa ka Hortuse.

"Eesti Kontserdi kontsertide maht on aastas üle tuhande ja ka Hortusel on väga suur koormus. Eks lihtsalt mingid asjad jäid mingil hetkel meil silmade vahele ja nii ta juhtus. Aga ma veelkord toonitan, et leidsime ise need asjad üles ja tegime ise need järeldused," lausus Leiten.

Praegu jätkub koostöö Mustoneniga tema sõnul hästi ning pärast seda juhtumit lepiti kokku, et muusik pole enam Eesti Kontserdi palgalehel, vaid töötab individuaalse lepinguga. Eesti Kontsert on aga sisse viinud mitmeid muudatusi, näiteks elektroonilise dokumendihalduse, ning jälgib kogu protsessi palju täpsemini ja paremini.

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" Mustoneniga, kus muusik kinnitab, et kõik on kõige paremas korras:

Tuginedes auditis toodule, otsustas Eesti Kontsert käsitleda osaühingut ERP ebausaldusväärse partnerina, mistõttu välistas edasised tehingud ERP-ga ning selle juhatuse liikmete ja lõplike kasusaajate Peeter Vähiga ja Tiina Jokineniga.

Ka Peterburi Jaani kiriku kontroll tuvastas kahtlasi tehinguid

Ka Peterburi Jaani kirikus ilmnes tänavu jaanuaris läbi viidud kontrolli käigus ohtralt segadusi rahasummadega.

Aruandes toodi välja, et rahavoogude ja kontserttegevuse aruannetes on piletitulu osas erinevused ning kontrollimisel ei õnnestunud välja selgitada täpset novembri ja detsembi piletimüügi käivet.

Kontserttegevuse aruende järgi on septembri-detsembri jooksul korraldatud 18 kontserti, septembris ja novembris on toimunud kaks kontserti kuus. Kontsertide arv on võrreldes varasemate aastatega tunduvalt langenud ning näiteks septembri-novembri jooksul korraldatud kontsertidel moodustavad kutsega tulnud külalised 38 protsenti kogu külastajate hulgast.

"Korraldaja ei olnud võimeline nimetama koostööpartnereid, kellele võimaldab tasuta kontsertide külastust, ning ka neid, kellele väljastab kutseid," seisis aruandes. "Meie hinnangul SA Eesti Kontserdi poolt makstava toetuse maht septembri-detsembri perioodi jooksul ei ole kooskõlast korraldajale osutatud teenuste mahuga ning kuulajate arvuga."

Segadus valitses ka kontsertidega seotud trükiste kuludes, samuti olid 2017. aastal vormistatud laenud omanikele ja töötajatele, mida polnud Eesti Kontserdiga kooskõlastatud. Avansiaruannete ja kassa väljamaksete kontrollimisele selgus, et kulutused toiduainetele olid märkimisväärsed ning see ei olnud proportsioonis külaliste ega esinejate arvuga.

Samuti oli küsitavusi seoses lähetuste ja transpordikuludega ning lisaks ei peetud põhjendatuks ka kirikus 12 töötaja pidamist.