Saar ütles ERR-ile, et Eesti Kontserdi eelarveseis, nii nagu sihtasutuse juhataja on kinnitanud, on selline, et tänavu on eelarve prognooside järgi tasakaalus. See on ministri sõnul positiivne samm edasi võrreldes eelmise aasta eelarvega, mis jäi paraku miinusesse ja sealt lohises kaasa ka rahavooline probleem.

"See tähendab, et aasta lõpus tuleb meil kaaluda võimalust teha järgmise aasta arvelt ettemakse Eesti Kontserdile, et nad saaksid aasta lõpus kõik oma kohustused ära täita," selgitas Saar. "Omakorda tähendab see seda, et Eesti Kontsert peab suhtuma oma tulevaste aastate eelarveid tehes sellesse konservatiivsemalt kui viimastel aastatel on suhtutud. Ehk ikka talupojamõistusega: pigem planeerima vähem kulusid ja mitte planeerima nii optimistlikult tulusid."

Mingit katastroofilist olukorda auditikomitee Eesti Kontserdi rahalises seisus Saare sõnul ei avastanud, asutus on jätkusuutlik, kuid eelarve planeerimisel tuleb teha muutusi.

"Üheksa miljoni suuruse eelarve juures tekkinud rahavooline puudujääk on alla kolme protsendi ehk ca 300 000 eurot. Kindlasti tahan ka auditikomiteega üle rääkida sel teemal ja saada sealtpoolt kinnitust," sõnas kultuuriminister.

Kui esmaspäeval soovis Eesti Kontserdi nõukogu teha ettepaneku saneerimiseks, siis Saare sõnul võib saneerimise mõistet tõlgendada nii- ja naapidi.

"See, mida me tavamõistena kasutame, eeldaks, et me ei hakka võtma drastilisi meetmeid kasutusele. Nagu Eesti Kontserdi juht kinnitas, seda ei ole vajadust teha. Kõik kontserdimajad toimivad edasi, Eesti Kontsert täidab oma põhieesmärke ja läheb oma põhitegevustega edasi, aga suhtumine eelarvesse peab lähitulevikus olema mõnevõrra konservatiivsem."

Eesti Kontsert tahab tuleva aasta eelarvest tänavusi kulusid katta

Eesti Kontserdi juhataja Jüri Leiten ütles, et Eesti Kontsert peab põhjalikult analüüsima, kas 1200 kontserti, nagu nad teevad, on ikka põhjendatud, mismoodi majad töötavad jne.

Eesti Kontsert on Leiteni sõnul ministeeriumiga läbi rääkinud, et saada oma järgmise aasta eelarvest osa tänavuse aasta kulude katmiseks. Vajaminev summa on umbes 100 000-150 000 eurot ning Leiten ütles, et see kulub palkade maksmiseks. "Me ei laena, vaid võtame järgmise aasta eelarve arvelt selle aasta kulude katmiseks," ütles ta.

Miinust on sihtasutuse juhi sõnul kõige enam tekitanud nende põhitegevus. Ta selgitas, et Eesti Kontserdi tegevus jaotub kahte ossa: majade haldamine, mis on suhteliselt stabiilne, ning kontsertide korraldamine.

"Eesti Kontserdi omatulu nõue on üle 40, 45 protsendi juures, see on küllaltki suur kohustus rentida, müüa," rääkis Leiten. "Eelmine suvi oli tegelikult hästi ränk. Ka Saaremaa ooperipäevadel käis kaks ooperiteatrit, kokku 440 esindajat. Suurte mahtude juures on riskid suuremad."

Võetud riskide otstarbekust hinnates leidis Eesti Kontserdi juht, et võib jääda rahaliselt miinusesse, aga olla kunstilises võidus. Ta tõi välja, et viimastel aastatel on Eesti Kontserdil õnnestunud sadu eesti muusikuid välismaale viia ja see on suur saavutus.

Leiteni sõnul andis asutus kultuuriministeeriumile miinuse tekkimisest teada oktoobris, kui võeti kokku augusti tulemused.