Raamat: Olof Palme atentaadi vandenõu üks osaline oli Eesti Majaga seotud rootslane ({{commentsTotal}})

Foto: Tobbe Gustavsson/TT News Agency/AFP/Scanpix

Esmaspäeval Rootsis ilmunud raamat väidab, et peaminister Olof Palme mõrvarit otsiti ka Stockholmi Eesti Majast. Väidetavalt oli atentaadi vandenõu üks osaline Eesti Majaga ning Eesti pagulasorganisatsioonidega seotud rootslane.

Rootsi peaministri Olof Palme mõrv on maailma suurim tänaseni aktiivne mõrvajuurdlus. Selle nädala alguses ilmus Rootsis raamat, mille autor Jan Stocklassa annab enda sõnul võtmed 32 aastat vana müsteeriumi lahenduseks, vahendas "Pealtnägija".

Stocklassa sõnul ei too ta raamatus välja konkreetset inimest, kelle käes relv oli, kuid nimetab paar võimalikku inimest, kes võisid olla vandenõuga seotud. Raamatu lõpus annab ta vihje, kus mõrvarelv võib praegu asuda.

Uurimusraamatu teeb eriliseks see, et postuumselt kasutati materjale Stieg Larssonilt, kes enne kuulsaks kirjanikuks saamist oli ajakirjanik, kes uuris paremäärmuslust ja Palme mõrva.

Raamatus "Stieg Larssoni pärand: Kes tappis Olof Palme?" on ka selge Eestiga seotud liin. Tuleb välja, et kuulus autor otsis kahtlusalust muu hulgas Stockholmi Eesti Majast.

85-aastase kirjaniku ja arstiteadlase Enn Nõu sõnul oli Palme vägagi teadlik Balti iseseisvuspüüdlustest. "Olof Palme on kõnelenud Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel. Küll siis, kui ta oli opositsioonis, aga igal juhul. Olof Palme emapoolne vanaisa oli Riia Polütehnikumi rektor, Olof Palme oskas läti keelt. /.../ Aga eestlastele, väga paljudele, oli ta, sotsiaaldemokraadid olid nagu härjale punane lipp," selgitas Nõu.

Pika karjääri jooksul ka mitmesse skandaali sattunud sotsiaaldemokraatliku partei juht korjas lõpuks erinevatel põhjustel vastaseid nii kodu- kui ka välismaal.

28. veebruaril 1986 lasti peaminister, kes tol õhtul turvamehed koju lasi, abikaasaga kinost tulles Stockholmi südalinnas Sveavägeni ja Tunnelgatani tänava nurgal maha.

Mõrv on siiani lahenduseta. Ühe korra mõisteti üks mees – narkomaan ja pisikurjategija Christer Petterson – 1989. aastal isegi Palme tapmises süüdi, kuid teise astme kohus mõistis ta õigeks ja kõik algas otsast.

Stocklassa sõnul on siiani üle kuulatud enam kui 10 000 inimest, 130 inimest on andnud tunnistuse, et nad tapsid Olof Palme, kuid tegelikult seda ei teinud.

Väidetav seos Eesti Majaga Stockholmis

Uurimine viis 1980. aastatel Stieg Larssoni ja nüüd Jan Stocklassa eestlaste ja Eesti Majani.

Stocklassa selgitas, et Eesti ja teiste Balti riikide kogukonnad olid Rootsis tol ajal üsna tugevad. Stockholmi Eesti Majas tegutses toona hulk organisatsioone, kellest osa olid tõsised ning võitlesid tõsiselt Nõukogude Liidu vastu, kuid osa oli seotud palju kahtlasemate tegevustega. Muu hulgas oli seal aktiivseid paremäärmuslasi, keda Stieg Larsson hakkas kaardistama.

Dokumentidest käib läbi hulk obskuurseid organisatsioone nagu Demokraatlik Allianss, Word Anti Communist League, Resistance International jne, mida täna vähesed mäletavad, aga millest mitu oli registreeritud kas Wallingatanil asuvasse Eesti Majja või kus teiste seas osalesid Eesti pagulasaktivistid.

Enn Nõu hinnangul ei ole dokumentides midagi tõsist. "Stieg Larsson otsib seda jämedat natsismi, mida eestlaste hulgas ei olnud ju! Vastupidi. Seal oli paar eestlast, kes olid töötanud julgeolekupolitseis sõja ajal Saksa poolel, aga rohkem mitte. Nii et seda seost, mida tahetakse peale määrida, ei ole olnud. See teeb selle asja väga muinasjutuliseks, rohkem romaanitekstiks," kommenteeris ta.

Hobidetektiividele pakkus enim huvi üks mees – Anders Larsson, 1940. aastal sündinud rootslane, kes figureeris ülalnimetatud organisatsioonides ja töötas 1980. aastate keskel Balti Komitees ja Eesti Majas.

Stocklassa sõnul nimetati Larssonit "paremäärmuslaste võrgustiku ämblikuks" 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses. "Ta oli inimene, kes Stieg Larssoni hinnangul oli nende paremäärmuslaste kogukondade keskmes. Ja Stiegi arvates ta võis olla mõrva organiseerimisega seotud," rääkis Stocklassa.

Seega pidas Stieg Larsson eestlastega koostööd teinud aktivisti vandenõu osaliseks. Kirjavahetusest paistab, kuidas tekkisid tülid ja kuu aega enne Palme mõrva vallandati Anders Larsson Balti Komiteest.

Tagantjärele on teada, et Anders Larsson viis kaheksa päeva enne mõrva Rootsi kaitsepolitseisse ja välisministeeriumi hoiatuskirja. Seda nägi pealt Rootsi sõjaväeluure endine kaastöötaja Joel Haukka.

"Ma nägin, kui ta läks peauksest sisse, ma olin nurga peal, vaatan. Pärast viit minutit tuleb sealt ära, kilekotti enam ei ole," meenutas Haukka.

Stocklassa sõnul oli kirjades mitu dokumenti ja artiklit, mille Larsson oli kirjutanud. Muu hulgas oli seal ka väike kiri, millel oli kirjas, et Olof Palme lastakse maha.

"Sellest Larssoni kirjast tõesti midagi aru ei saa, see on segane, eks ole. Aga seal oli, jah, see hoiatuskiri, et Palme mõrvatakse," ütles Haukka.

Enne atentaati peeti seda hullu mehe sonimiseks. Pärast andis Anders Larsson mitu vastukäivat selgitust, kuni suri 1991. aastal 53-aastaselt maohaavandite tüsistustesse.

Jan Stocklassa pani kaheksa aastaga kokku raamatu, kus nimetab konkreetseid nimesid ja väidab, et grupp erinevate motiividega inimesi pani püsti rahvusvahelise vandenõu Palme hukkamiseks. Kusjuures üks lüli oli Anders Larsson, kes võib-olla ise ei saanud lõpuni aru, kes teda ära kasutab. Enne raamatu ilmumist tutvus selle käsikirjaga ka politsei.

Stocklassa usub, et Larsson oli inimene, kes pidi leidma omakorda selle inimese, kes Olof Palme tapaks. "Kuid Anders Larsson ei olnud samal poolel nende inimestega, kes temalt seda palusid. Seega plaaniti ta juba alguses ohvriks tuua. Ja ma arvan, et ta hakkas seda mõistma ning edastas seetõttu hoiatuskirjad," ütles Stocklassa.

Enn Nõu seotust Eesti Majaga ei usu. "See on umbes nii nagu Estonia katastroof - vandenõusid ja konspiratsiooniteooriad on ükskõik kui palju, aga see kõige lihtsam lahendus, tehnilised vead jäetakse kõrvale sellepärast, et see on liiga lihtne ja liiga loogiline. /.../ Nii et mina olen selles suhtes skeptiline. Ma ei usu ja ei viitsi raamatuid ka lugeda sellepärast, et neid teooriaid tuleb sama palju kui autoreid," rääkis ta.

Stocklassa usub, et Palme mõrvar on võimalik isegi 30 aastat pärast kuritegu üles leida.

Kaks nädalat tagasi suri Palme lesk ja mõrva peatunnistaja Lisbeth Palme.

Kõike võib lähemalt lugeda ka raamatu eestikeelsest versioonist, mis peaks jõudma lettidele paari nädala pärast. Kõik rahvusnõukogu materjalid, kaasa arvatud Demokraatliku Alliansi kohta, on tänaseks hoiul Eesti Rahvusarhiivis ja isegi veebi kaudu kättesaadavad, kes tahab ise edasi uurida ja näiteks Palme mõrva lahendamisse panustada.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: