"Asi on selles, et satelliitnavigatsioonisüsteeme kasutatakse lennunduses väga laialdaselt. Samas teise külje pealt ei ole lennunduses mitte ükski süsteem eraldiseisev, on olemas alati paralleelsed ja toetavad süsteemid ja lennunduses navigeerimiseks ei ole GPS-süsteem peamine süsteem. Peamiselt see navigatsioonisüsteemide struktuur on üles ehitatud maapealsetele seadmetele. Tänane piloot ilmselt päris täpselt ei teagi, kust lennuki pardaarvuti selle informatsiooni võtab. Osa võetakse satelliitide pealt, osa võetakse maapealsete seadmete pealt ja sellest luuakse kokku see nii-öelda asukohateave, kus see õhusõiduk konkreetselt sellel hetkel asub. Kui nüüd üks signaal sealt ära kaob, siis ülejäänud kompenseerivad," selgitas Salumäe ERR-ile.

Salumäe ütles, et väga halbade asjuolude kokkulangemisel võib see osutuda ohtlikuks, aga ta rõhutas, et lisaks nendele navigatsiooniseadmetele on olemas ka maapealsed lennujuhtimisseadmed ja seiresüsteemid, mis vajadusel ka aitavad.

Noorma: pea kõikidel sõjavägedel on võimekus GPS-i häirida

Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professorilt Mart Noorma sõnul võimekus häirida GPS-signaali ei ole midagi erakordset ja see võimekus on olemas paljudel sõjavägedel.

Noorma rääkis Vikerraadio saates "Uudis +", et Eesti kaitsevägi ei tee ühtegi harjutust GPS-i põhiselt, vaid neid viiakse läbi kaardi ja kompassiga. "Kui see tundub vanamoodsa metsavendluse praktiseerimisena, siis tegelikult me valmistume tulevikusõjaks, kus kõigil vaenlastel on potentsiaalne võimekus kogu GPS-i häirida ja seada seda nii, et see näitab meile valet asukohta," rääkis ta.

Venemaa suutis segada hiljuti lõppenud NATO suurõppusel GPS-signaali. Uurime Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professorilt Mart Noormalt, milliseid probleeme selline tegevus endaga kaasa võib tuua.

Noorma rääkis, et kriitilistes olukordades üldiselt GPS-i ei usaldata. "Raudreegel on see, et GPS-ile on vaja midagi muud kõrvale," sõnas ta.

Nädalavahetusel teatas Soome, et NATO õppustel Lapimaal häiriti GPS-signaali. Soome peaminister Juha Sipilä usub, et see võis olla tahtlik ja et selle taga oli Venemaa, kuna selline võimekus on Venemaal teadaolevalt olemas.