Uuring: suurem osa Eesti elanikest toetab väheste piirangutega alkoholipoliitikat
Enam kui pool Eesti elanikkonnast toetab väheste piirangutega või võimalikult liberaalset alkoholipoliitikat (kokku 54 protsenti), kolmandik eestimaalastest toetab rangeid piiranguid, selgus teisipäeval tervise arengu instituudi (TAI) konverentsil tutvustatud alkoholi aastaraamatust "Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis".
Konjunktuuriinstituudi läbi viidud elanike küsitlus näitas, et 39 protsenti elanikest pooldab väheste piirangutega ja 30 protsenti rangete piirangutega alkoholipoliitikat. Võimalikult liberaalset alkoholipoliitikat sooviks 15 protsenti vastanutest ja 16 protsenti ei osanud küsimusele vastata.
"Alkoholi ostuvõimalusi on Eestis piisavalt ning alkohol kergesti kättesaadav. Enam kui 90 protsendile elanikest asub lähim alkoholi ostukoht kuni 10-minutilise teekonna kaugusel," ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Veidi enam kui pool täiskasvanud elanikest ehk 53 protsenti toetas toitlustusasutustes alkohoolsetele jookidele ajalise müügipiirangu kehtestamist.
Valdav osa elanikke ehk 73 protsenti ei lubaks alkoholireklaame tänavale ja üle poole elanikest keelustaks alkoholieklaamid ka raadios ehk 61 protsenti, internetis, sotsiaalmeedias ja televisioonis 60 protsenti ja trükimeedias 53 protsenti.
"Riik on tõstnud kiirest alkoholi jaehinda ja piiranud sellega alkoholi kättesaadavust, mis on kaasa aidanud piirikaubanduse hoogustumisele. On positiivne, et alates 2018. aastast hakkasid rakenduma ka muud alkoholipoliitika meetmed, nagu reklaami ja müügiedenduse piirangud," ütles Josing.
"Alkoholipoliitika tööriistakast sisaldab kümneid võimalikke meetmeid ja tark oleks neid mitmekesiselt rakendada. Oluline on ka see, et riigi elanikud mõistaksid ja toetaksid riiklikku alkoholipoliitikat," ütles ta.
Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal 8,6 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta ehk 10,3 liitrit täiskasvanud elaniku kohta. Maailma terviseorganisatsiooni WHO hinnangul on kuus liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele.
Võrreldes 2016. aastaga mullu alkoholi tarbimine oluliselt ei muutunud ja võrreldes Eestile kõige kriitilisema 2007. aastaga on alkoholi tarbimine inimese kohta langenud ligi 4,5 liitrit.
Kümne aastaga on kõige enam vähenenud kange alkoholi ja lahjemate jookide, nagu siidrid ja veinid, tarbimine ehk vastavalt 47 ja 63 protsenti, mõnevõrra vähem langes õlle tarbimine ehk 13 protsenti.
Alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemidest pidasid Eesti elanikud kõige murettekitavamaks sõiduki alkoholijoobes juhtimist (92%), kodust vägivalda ehk 84 protsenti, isikuvastaseid kuritegusid ehk 81 protsenti, avaliku korra rikkumisi, terviseprobleeme ja alkoholist põhjustatud pereprobleeme ehk igaüht 80 protsenti.
Toimetaja: Marek Kuul