Kui varasemalt on Deutsche Bank tunnistanud, et vahendas Danske Banki korrespondentpangana 130 miljardi euro väärtuses Danske Eesti filiaali tehinguid, siis sellele võib lisanduda veel 31 miljardit eurot. Danske siseaudit tuvastas, et nende Eesti filiaali mitteresidentidest kliendid liigutasid aastatel 2007 kuni 2014 200 miljardi euro väärtuses raha, mis võis olla kahtlase taustaga. See teeb Deutsche osaks võimalikest kahtlastest tehingutest 80 protsenti.

"Me oleme viimastel aastatel pidevalt suurendanud oma ponnistusi rahapesu ja maksudest kõrvale hoidumise tõkestamiseks," ütles Deutsche Banki finantsjuht James von Moltke. Samas teatas Saksa suurpank, et Danske Banki klientide tausta uurimine ei olnud Deutsche Banki ülesanne ning Deutsche Bank lõpetas koostöö Danskega 2015. aastal, kui tuvastas Danske kahtlased tehingud.

Lisaks Danskega seotud rahapesuskandaalile on Deutsche Bank ka uurimise all 2016. aasta aprillis avaldatud nn Panama Paperitega, mis on heitnud Deutsche Bankile varju võimaliku maksudest kõrvale hiilimise võimaldamisega oma klientidele.

Von Moltke sõnul ei ole ta teadlik Deutsche Banki väärkäitumisest Panama Paberite skandaali osas ning märkis, et kõnealune panga üksus müüdi selle aasta alguses maha.

Neljapäeval langes Deutsche Banki aktsia üldise börsilanguse taustal 4 protsenti uuele ajaloolisele madalpunktile. Aasta algusest on Deutsche Bank kaotanud oma väärtusest üle poole ning on väärt 16,7 miljardit eurot. Deutsche Banki viie aasta võlakirjade krediidiriski vahetuslepingute (CDS) väärtus kasvas neljapäeval 16 protsenti 221,5 baaspunktini, mis tähendab Reutersi finantsteabe teenusepakkuja Refinitivi hinnangul 17,3-protsendilist makseriski tõenäosust.