Danske probleemidele tähelepanu juhtinud panga endine töötaja Howard Wilkinson ütles enne finantskuritegude komisjoni avalikku kuulamist, et parema meelega ta seal ei oleks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma ei taha siin olla, ma ei tahtnud, et Eesti ajalehed minu nime avalikuks tegid, ma arvan, et see oli väga pealetükkiv ja see annab halva signaali teistele vilepuhujatele. Aga mu nimi on väljas ja sellest hetkest alates on mul moraalne kohustus siia tulla ja rääkida, mida ma tean sellest, mis toimus Danske pangas ja laiemalt teistes riikides, kus seda skeemi kasutati," rääkis Wilkinson.

Ta rääkis, et Venemaalt, Aserbaidžaanist ja mujalt pärit kahtlase raha liikumine on teema, mis ulatub kaugemale Danske panga Eesti harust ja kaugemale ka Danske pangast. Vaikimiskohustuse tõttu nimesid nimetamata rääkis ta Euroopa ja USA pankadest, mille kaudu raha lõpuks puhasteks dollariteks muutus. Ajakirjandus on nimetanud Deutsche Banki, JP Morganit ja Bank of Americat.

Samuti kritiseeris ta Suurbritannia firmade omandivormi, mis võimaldab omanikke peita.

Wilkinsoni kriitika alla langes nii Taani kui ka Eesti finantsjärelevalve.

"Näide, mille ma tõin ja mis puudutab Eesti rahapesu andmebürood, ma ei tea mis see on. Kas see on totaalne ebakompetentsus, tõesti ma ei tea. Minu jaoks on see šokeeriv, sest nad oleksid saanud kinni pidada suure kliendi protsessi varases staadiumis. Mul jääb sõnadest puudu, kuidas see sai juhtuda. Mis puudutab finantsjärelevalveasutusi, siis paremal juhul võiks toimunut nimetada selguse puudumiseks," selgitas ta.

Wilkinson ütles, et kiita saab ta üksnes Eesti finantsinspektsiooni tegevust alates 2014. aastast.

"2014. aasta järgne finantsinspektsioon on ainus järelevalveasutus, mis väärib tunnustamist. Nemad tegelikult panid selle äri kinni," ütles ta.

Danske panka esindanud Jesper Nielsen rääkis taas, et panga peakontor usaldas üsna iseseisvalt ja omaette tegutsenud Eesti filiaali. Mitmed parlamendiliikmed küsisid, kuidas küll oli see võimalik nii suure hulga kahtlase kasumliku raha puhul.

"Me ei näe kokkumängu või seda, et peakontor tahtis seda varjata. Peakontori puhul on ilmne see, et meie kaitseliin ei toiminud," ütles Nielsen.

Nii Danske Bankis kui ka teistes Euroopa pankades ilmnenud rahapesujuhtumid või sellised kahtlused on toonud juba kaasa selle, et Brüssel plaanib rahapesuvastast võitlust Euroopa Liidus karmistada.

"Tema toodud näide rahvusvahelisest pangandusest, kus on filiaal Eestis, äri kaheksas Euroopa riigis ja ka USA-s antud juhul ja meie võimud ei suuda teha koostööd efektiivsel moel, näitab kõike. Me peame muutma seadusandlust ja kujundama efektiivsema, ühtsema ning kõrgetele standarditele vastava järelevalve," kommenteeris Euroopa Parlamendi liige, rahapesu raporti raportöör Jeppe Kofod.

"Tänasel juhul tuleb see regulatsioon uuesti tõsiselt üle vaadata. Peab olema selge, kas kusagil on kuritegevust ja kuhu jääb kuritegevus ja see, et regulatsioonid on nõrgad," sõnas Euroopa Parlamendi Eesti saadik Ivari Padar.

Danske Banki kinnitusel ei seo nende Eesti panga endisi töötajaid ja juhte vaikimiskohustus.