Kui mõistlik on opositsioonis oleval Reformierakonnal võtta valitsusvastutus, kui peaks vaja minema?

Sellest ei saa kunagi keelduda, kui selline võimalus on, aga seda vähemusele niisama ei pakuta. Valitsused lagenevad seestpoolt. See praegune valitsus tegelikult on lagunenud. Kui ta alustas suure vandenõuna, siis ta ju võttis otsuseid vastu kobarana ja oli uhke selle üle. Siis ta hakkas neid tagasi võtma ükshaaval ja nüüd ta juba ei tee üldse otsuseid. Seda juhtub enne valimisi, et ei võeta, aga selline punnseis, kus ainult kakeldakse, see on erakordne. Nii, et kui see võimalus on, siis loomulikult võtame võimu üle. Mõistlik see kogu olukorras ju väga ei ole, sest tüli on tulnud oma tegemata jätmisest ja ühel konkreetsel teemal lihtsalt ja nii tegelikult ei peaks.

Umbes 30 päeva on riigikogus veel tööperioodi. Te näete, et juhul, kui peaks tekkima võimalus, peaks Kaja Kallas võtma peaministrivastutuse?

No keegi ju ei suuda selle aja jooksul midagi väga vastutada. See on ikkagi see, kui see võim pikali kukuks. Mingit himu erakonnal vägisi seda võimu võtta ju ei ole. Selle ajaga ju midagi ei saa teha, ettevalmistada peaaegu midagi. Parlament läheb varsti ka valimiseelsele perioodile. Mingit plaanipärast valitsemist ei saa seal olla.

Mis ministrikoha te ise võtaksite, kui teile pakutakse?

Mulle on neid ikka pakutud, aga ei ole sellest ise kunagi enne rääkinud. Ei ole mina jah see, kes ütleb, et on valmis asuma mingile ministrikohale. Alati ilmuvad need pealkirjad, et olen nõus võtma mõne ministrikoha, mida mulle keegi ei paku.

Praegu teil ühtegi mõttes ei ole?

Mul on ikka mõtteid, mida teistpidi teha ja olen ka teinud. Kui tahetakse head ministrit, siis mina soovitaks küll ennast. Aga ma tean väga hästi, et ennast pakkuda ei tohi.

Teie erakonnaesimees Kaja Kallas ütles teisipäeval, et Eesti peaks osalema ÜRO ränderaamistiku aruteludel. Kas teie toetate seda?

Õnneks meie ei ole need osalejad ega need otsustajad. See on väga valitsuse roll. Tema on seda ette valmistanud ja nii, et riigikogu ei ole olnud kaasatud. See, mis märtsis toimus, et näidati valitsuse seisukohti, siis need seisukohad meile sobisid.

Eesti on rändesurve all pikas perspektiivis ja peab tegema kõik, et seda ohjeldada ja ohjata. Mitte kirjeldama seda toreda asjana, mis jõukust ja innovatsiooni toob - nagu see paber kohati räägib. Aga kuna me ei tea kõiki neid asju siiamaani peale kümmet päeva, kui seda näinud oleme koos ekspertiisidega, siis seda vähem on meil mõtet üldse öelda toetame või ei toeta pakti.

Põhiline on ikkagi see, et riigikogu ei hääleta sellega. Mina olen algusest peale öelnud, et riigikogu peaks andma sellele raamistikule oma aktsendi, see tähendab mitte sellist migratsiooni kiitvat ja soosivat nagu seal hulk lõike on, vaid rõhuma sellele, et see peab olema kontrollitav. Kedagi ei pea võtma, peab tagasi võtma, et iga riik saab ise oma reeglid kehtestada ja kaitstakse muidugi inimkaubanduse vastu inimesi ja piirid peavad. See on see, mida peab üks Eesti-sugune riik rändekoostöös arvestama.

Igatahes meie toetame põhimõtteliselt rahvusvahelist koostööd rände kontrollimisel, aga meie ei ole selle kompakti üle otsustajad ja meie selleteemaline avaldus on riigikogus. Kui meie muudatusettepanekud seal läbi lähevad, siis me oleme nõus selle avalduse poolt hääletama.

Kas Jürgen Ligi on nõus hääletama poolt?

Kui muudatused lähevad, siis avalduse poolt. Kui muudatusettepanekud ei lähe, siis mina küll ei hääleta poolt.

Aga lepet meie ei hääleta, see on valitsuse otsus, saadame selle valitsusele tagasi.

Kas Reformierakonna fraktsioonis on veel inimesi, kes selle poolt ei hääletaks?

Ma kutsun kõiki omasid üles, et üldse niimoodi jah või ei mitte vastata, sest tervikuna ei ole see hea paber, see on vastuoluline.

Kuna see ei ole otseselt rakenduv, siis selle aktsendiga, suunaga, mis Eesti huvi kaitseb ja liberaalset maailma kaitseb, siis sellega ma olen nõus. Sest rahvusvahelist koostööd on vaja teha, läänemaailma on vaja kaitsta. Kaitseme loomulikult inimõigusi ja võitleme inimkaubanduse vastu. On vaja, et sihtriigid võtaksid oma migrandid tagasi.

Aga me ei tahaks kuidagi sellise paberiga nõus olla, mis soosib migratsiooni majanduslikel põhjustel.

Õiguskantsler on öelnud, et sellest ei teki riikidele õiguslikke kohustusi ja õiguslikult siduvate kohustuste tekkimine on sõnaselgelt välistatud. Kas õiguskantsler eksib teie hinnangul?

Ta natukene liialdab. Siin ei ole eksitus, aga on teada tema väga terav vastasseis justiitsministriga ja selles mõttes on vaidlus läinud väga mustvalgeks. Justiitsminister raiub ühte, et sellel on mõju poliitiliselt võetud kohustustega. Samas õiguskansler rõhub sellele, et seda kohustust ei teki. Meie peame hoolitsema, et see paber muudaks ka meie jaoks perspektiivis kõik turvalisemaks.