Nüüdsest on Ida-Virumaal Alutagusel Eesti kuues rahvuspark ({{commentsTotal}})

Alutaguse
Alutaguse Autor/allikas: Alutaguse.ee

Laupäeval jõustus looduskaitseseaduse muudatus, mille kohaselt on nüüdsest Eestis uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark, mis on loodud Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks.

"Esimest korda mõeldi Alutaguse rahvuspargi loomisele juba 100 aastat tagasi, 1920. aastate alguses, mil Eesti botaanikul ja looduskaitsjal Gustav Vilbastel oli idee luua Alutaguse piirkonda Eesti esimene rahvuspark. Paraku toona see ei õnnestunud. Et Alutaguse rahvuspargi loomine nüüd, Eesti Vabariigi 100. aastapäeval teoks sai, on ilus kingitus mitte üksnes Ida-Virumaale, vaid tervele Eestile," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Alutaguse piirkond on ajalooliselt Eesti suurim okasmetsade ja soode ala. Rahvusparki jäävad Eesti pikim liivarand ja unikaalne Smolnitsa luitestik Peipsi põhjarannikul, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, Eesti suurima järvede tihedusega maastik Kurtnas, Eesti ainsad mandriluited ehk kriivad Agusalus, Põhja-Euroopa üks suurimaid soostikke Puhatu ning meie üks esinduslikumaid laialehiseid loodusmetsi Porunis, seisab keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti pressiteates. Rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit.

Alutaguse on oluline piirkond paljudele liikidele. Näiteks on Eesti kaljukotkaste uurija Gunnar Seini sõnul Alutaguse selline piirkond, kus kaljukotkad ei ole kunagi otsa saanud. Ka nn "kullivaenu" aegu pidas see liik seal vastu ning tema kaitseks moodustati 80 aastat tagasi esimene Eesti sookaitseala Ratva rappa, nüüdsesse rahvusparki. Praeguseks pesitsevad kaljukotkad enamikus meie Eesti suuremates soostikes, ka Alutaguse rahvuspargis.

"Ka veel pool sajandit tagasi Eesti rabades tavaline, ent nüüd  väljasuremisohus oleva rabapüü vähem kui poolesajaisendilisest asurkonnast pesitseb suur enamus Alutaguse rahvuspargis – umbes 90 protsenti lindudest. Loodame, et rabapüügi suudab korrata Eestis kaljukotka korda saadetut ning Alutaguse rahvuspark aitab päästa selle liigi Eestis väljasuremisest," nimetas keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel Alutaguse rahvuspargile seatud ootusi.

Nüüd, kui Alutaguse rahvuspark on loodud, jätkatakse juba praktilisemate küsimustega. Näiteks tuleb koostatakse rahvuspargi kaitsekorralduskava, milles seatakse lähemad ja kaugemad eesmärgid ning planeeritakse tegevused nende saavutamiseks. Rajada tuleb terviklik matkaradade võrgustik, hoolitseda soode veerežiimi hea seisukorra eest ning edendada loodushariduse andmise võimalusi.

"Üks olulisemaid kaitsekorralduslike töid Alutaguse rahvuspargis on soostike loodusliku veerežiimi taastamine, millesse panustavad mitmed osapooled: Muraka soostikus on looduslikkust juba taastatud, Agusalus on veerežiimi taastamistööd hetkel käimas. Samuti on Keskkonnaamet tellinud Kurtna järvestiku uuringu, et välja selgitada järvede veetaseme kõikumise põhjused. Koostöös kohaliku kogukonna ja ettevõtjatega on taastamisel puisniit Mäetaguse tammikus ja ulatuslik Struuga luht Narva jõe kaldal – mõlemal alal on alustatud ka juba karjatamisega," nimetas keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak Alutaguse rahvuspargis käsil olevaid töid.

Rahvusparkide loomise eesmärk on meie looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Koos Alutaguse rahvuspargiga on Eestis nüüd  kuus rahvusparki. Esimene rahvuspark Eestis loodi Lahemaale 1971. aastal ja seni viimasena rahvuspark Matsallu 2004. aastal.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: