2018. aasta lõpus 11 kaitseala liitmisel moodustatud Alutaguse rahvuspark on Eesti kuuest rahvuspargist noorim, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Alutaguse rahvuspargi eestkõneleja, sel aastal Ida-Virumaa tegusaimaks kodanikuks valitud Anne Nurgamaa arvates vajab piirkond rahvuspargina tuntuse kogumiseks veel mitut aastat.

"Inimestele on see veel natuke arusaamatu ja ei suudeta aru saada, mis see on. Ta on ju eksperimentaalkorras lipi-lapitekist kokku tehtud ja see tekitab ka natuke segadust. Kuigi ma olen kuulnud, et huvi on juba välismaalastegi seas ja küsitakse, mis asi see rahvuspark on," rääkis Nurgamaa.

Sel suvel Alutaguse rahvuspargi tähtsündmusena korraldatud Eesti looduse päevaüritus tõi Ida-Virumaale pool tuhat loodusesõpra. Päeva avamisel ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel, et mõne piirkonna rahvuspargiks kuulutamise eesmärk on anda sõnum, et inimesed on sinna oodatud.

"Usume kogemustest, et rahvuspargi nimi on kõikjal maailmas tegelikult visiitkaart. See näitab, et siin on midagi erilist ja et siia on ka inimesed oodatud, et siin on, mida neile näidata ja mida neile pakkuda: piltlikult öeldes parim, mis meie looduses on. Ja loomulikult toob see kaasa ka rohkem külalisi, rohkem turiste, aga see kõik võtab aega nagu näiteks Soomaa rahvuspargigi lugu, et ikka mõned aastad selleks kuluvad," rääkis Zingel.

Alutaguse looduse uurija Anne Nurgamaa kinnitusel on Alutaguse rahvuspargil pakkuda ka paljunäinud loodusmatkajatele nii mõndagi huvitavat.

"Meil on nii Eestis kui ka maailmas väga unikaalseid asju. Näiteks kriivad, mida kuskil mujal pole. Suured sood, Jaamaküla vanad jõesängid, terve piir, kus me saame vaadata teisel pool jõge Venemaad. Tegelikult on siin väga unikaalne ja eriline loodus. Ei ole kusagil maailmas nii palju järvi ühe lapi peal nagu on näiteks Kurtnas. See kõik annab meie loodusele oma näo," kirjeldas Nurgamaa.

Kokku paikneb Alutaguse rahvuspark rohkem kui 44 000 hektaril.