"Kui rahvuspargi kavadega välja tuldi, siis lubati vallale, et see pärast loomist ei laiene. Aga nüüd, kuus aastat pärast loomist, on riik ilma rahva ja valla arvamust kuulamata alustanud rahvuspargi laiendamist," sõnas Marek Kullamägi, kommenteerides venekeelsele "Aktuaalsele kaamerale" kliimaminister Yoko Alenderi poolt neljapäeval Iisakus allkirjastatud Alutaguse rahvuspargi laienemise algatamise otsust.

"Alles eraldati riigilt Peipsi põhjakalda turismipiirkonna arendamiseks õiglase ülemineku fondist toetusi, nüüd tahab aga riik hakata seal tegevusi piirama. Isegi kui praegu räägitakse, et pargi laiendamine turismi arengut seal ei piira, siis ma arvan, et paari aasta pärast leitakse mõni seadus või määrus, millega seda keelatakse. Ma ei usu, et meie volikogu rahvuspargi laiendamise kava heaks kiidab, sest nagu kogemused näitasid: riigile korra sõrme andes võetakse ära kogu käsi," ütles Kullamägi.

Kullamägil on juba olemaoleva rahvuspargi suhtes kahetised tunded. "Eks see rohkem turistidele mõeldes tehti, sest meie inimesed käisid kohalikku loodust imetlemas ka enne selle loomist. Jah, viimastel aastatel on paar-kolm puhkekohta saanud parema ilme ning tekkinud on infotahvlid kirjaga "Alutaguse rahvuspark", aga see on ka kõik," rääkis volikogu esimees.

Marek Kullamägi, kes on juhtinud Keskerakonna Ida-Virumaa osakonda ja kandideerinud Eesti 200 ridades riigikokku, ütles, et tema kogemuste põhjal ei huvita praeguseid erakondasid Ida-Virumaa käekäik.

"Kahjuks on riigi kui partneri vastu usaldus kadumas nii Alutagusel kui ka üldse Ida-Virumaal. Sest nii rohepööre üldjoontes kui ka nüüd Alutaguse rahvuspargi laienemine konkreetselt on Ida-Virumaad lükanud riigivõimust kaugemale. Idavirulased on riigi jaoks nagu pärismaalased, keda tahetakse klaashelmestega ära osta," sõnas Kullamägi, tuues näiteks rohepöörde.

"Tuhandetele inimestele tööd andnud tööstuste asemele tuuakse ettevõtted, mis annavad tööd vaid sadadele. See on ju vaikne küüditamine. Kahjuks kaitstakse Ida-Virumaal kõike muud kui kohalikke inimesi," nentis Marek Kullamägi.

"Olen suhelnud kõikide Riigikogus esindatud parteidega ega ole näinud ühtegi, keda huvitaks Ida-Virumaa tulevik. Isegi Ida-Virumaa omavalitsuste liidu arvamused valitsust ei huvita. Meil on jäänud valik, kas me loome uue partei, või jäämegi nii elama. Idavirulased on killustunud erinevate parteide vahel ja ühtset jõudu, kes seisaks regiooni eest, ei ole," sõnas volikogu esimees.

Alutaguse rahvuspark loodi 2018. aastal 44 331 hektaril. Plaanis on parki suurendada ligi 7400 hektari võrra juba kaitse all olevate püsielupaikadega ja üle 17 000 hektari võrra valdavalt riigimaadel asuvate loodusmaastikega. 24 hektari ulatuses haarab laienemine eramaid, ülejäänud on riigimaa.

Seni kaitseta olnud 17 430 hektarist asub Alutaguse vallas 15 390, Lüganuse vallas 1805, Mustvee vallas 15 ja Vinni vallas 220 hektarit.