Reedel kutsus välisministeerium kokku Eestis resideeruvate välisriikide suursaadikud, et selgitada olukorda: Eesti valitsus ei jõudnud konsensusele ja otsustas seetõttu mitte liituda ÜRO rändeleppega, kuid – ärge muretsege – Eesti on jätkuvalt kõigile tõsiseltvõetav partner ka migratsiooniküsimustes. Iseasi, kui veenvalt see leppega üksmeelselt liitunutele kõlab, kirjutas Postimees.

Alles oktoobris käis president Kersti Kaljulaid visiidil Austraalias ja Okeaanias, et koguda Eestile kandideerimisel toetust, kuid nüüd on presidendi ja teda reisil saatnud kantselei ülema Tiit Riisalo kunagine koduerakond Isamaa see, kes võis leppega liitumisele vastu seistes trampida mutta Eesti šansid ihaldatud kohale saamiseks ja ulatada jämeda otsa hoopis Eesti suurima konkurendi Rumeenia kätte.

Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski ütles, et kui teeme Aafrikas kampaaniat, on selge, et Aafrika riike ei huvita mitte ainult meie e-riik, vaid ka seisukohad migratsioonist.

"Kui aga sellise signaali välja anname (rändeleppega mitte liitudes – toim), võime vaid loota, et nad arvavad, et me ikkagi toetame neid migratsiooni küsimustes," märkis ta.