Hallik: ma ei teinud mitte midagi sellist, mida saab nimetada ahistamiseks ({{commentsTotal}})

Martin Hallik
Martin Hallik "Ringvaate" stuudios. Autor/allikas: ERR

Endine Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Martin Hallik, et ta ei ole teinud midagi sellist, mida saab nimetada ahistamiseks. Hallik rääkis, et ahistamisel on oma kindel definitsioon, mida tihti peale ei suudeta enda jaoks lahti mõtestada.

Tartu ülikooli raamatukogu naistöötajad väidavad, et endine direktor Martin Hallik ahistas neid seksuaalselt. Postimees avaldas anonüümseks jäänud töötajate väited Halliku väidetavalt ebasobiva käitumise kohta asutuse jõulupeol ning ka konverentsil Prantsusmaal.

Lehele rääkisid Halliku käitumisest raamatukogu 15 töötajat, neist 13 naist ja kaks meest, keda ajendas selleks nende hinnangul ebaõiglane töövaidluskomisjoni otsus.

"Kahjuks on seal valet oluliselt rohkem kui tõde," kommenteeris Hallik "Ringvaates".

"Oluline on siinkohal märkida seda töövaidluskomisjoni pikka menetlust, kus kahe kuu jooksul kolm töövaidluskomisjoni väga põhjalikult vaatasid läbi kõik need episoodid, mis mulle ülikooli poolt ette heideti minu vallandamisel. Toimus töövaidluskomisjoni istung, mis toimus viis tundi ja 15 minutit ja mille tulemusel valmis rohkem kui 13 leheküljeline otsus, kus kõik need juhtumid ükshaaval on läbi vaadatud ja ära põhjendatud ja leitud, et ma ei ole ahistanud. Ja leitud ka seda, et ülikool vallandas mind alusetult," lisas Hallik.

Saatejuht Grete Lõbu luges ette tsitaate kolme erineva inimese poolt, kes Hallikut süüdistavad.

"Ta lihtsalt hõõrus ennast meie vastu. Vahet ei olnud, kes ette sattus, kohe käed külge. See oli väga nilbe." "Tegemist oli massiahistamisega. See ei ole mingisugune nali või liialdus. Ta lihtsalt käis ringi ja katsus valimatult naisi."

Hallik soovitas selle peale vaadata Õhtulehes ilmunud galeriid kõne all olevast peost.

"Kui oleks toimunud midagi sellist ebatavalist, jälestusväärset, siis täna on igal inimesel taskus telefon, mis on ühtlasi ka fotoaparaat. Ja kui neid inimesi oli nii palju, kes nii arvasid, siis mõni nendest kindlasti oleks saanud selle ju fotole püüda," lausus Hallik.

"Ennast kellegi vastu ma ei hõõrunud. See, kui lähestikku tantsida, siis see ei ole üksteise vastu hõõrumine," ütles Hallik.

Lõbu jätkas tsiteerimist "Lõpuks sosistas Hallik töötajale kõrva: "Ma tahaks praegu väga ühe paugu lahti saada"."

"Ka see episood oli töövaidluskomisjoni menetetluses. Seda menetleti väga põhjalikult. Ei leitud, et midagi sellist oleks sündinud. Minu enda kommentaar siia juurde väga konkreetselt on see, et sellele naisterahvale ei öelnud ma tantsimise ajal mitte midagi," selgitas Hallik.

"Selle konkreetse inimesega ei olnud ma mitte kunagi varem rääkinud midagi peale tervitamise. Ja järgmine kord, kui ma temaga rääkisin, oli see 2018 aprill puhtalt tööküsimustes," märkis Hallik.

Halliku sõnul ei esine selliseid laused tema kõnepruugis.

Lõbu luges ette veel ühe tsitaadi: "Need ei ole olnud ühekordsed arusaamatused. Ta on regulaarselt üritanud kedagi hotellitubades ära rääkida või teinud teatavaid ettepanekuid. Paraku pole võimalik neid asju tõestada ja sageli pole ka ohvrid ise nõus toimunust rääkima," nentis ta.

"Siis oleks pidanud need süüdistajad ütlema ka seda, mida konkreetselt silmas peeti. See ei ole minu käitumismuster," kommenteeris Hallik veel.

"Kogu selles loos on väga häiriv, et loobitakse väga raskeid ja ebameeldivaid süüdistusi, ei täpsustata neid ja siis pean mina suutma neid kummutada," ütles Hallik.

Hallik rääkis, et konkreetne artikkel on tehtud ühe seltskonnaga, aga tegelikult on ka hulk tunnistajaid, kelle tunnistused olid esitatud ka töövaidluskomisjonis ning kelle tunnistused on täiesti teistpidised. "Oli küll hoogne ja lõbus pidu, mida on ka näha piltidelt, aga midagi sellist, mida seal artiklis kirjutatakse, ei toimunud," lausus Hallik.

"Selle kohta on töövaidluskomisjon võtnud väga professionaalselt seisukoha ja öelnud, et inimeste lähedustunnetus ongi erinev, privaatsustsoonid on erinevad. Jah, ma tantsisin erinevate naisterahvastega nii eraldi kui koos, aga ma ei teinud mitte midagi sellist, mida saab nimetada ahistamiseks," rääkis Hallik.

Saatejuht küsis seepeale, et miks sellisel juhul peaksid tema süüdistajad valetama.

"Väga mitmetel puhkudel on mul täielik arusaamatus, miks inimesed selliseid asju räägivad, eelkõige asju, mida pole toimunud ja mida ei saa isegi tõlgendada nii," vastas Hallik.

"On suurem plaan, mida vaadata, mis on see, et raamatukogus oli kaks aastat remont, mis oli väga pingeline kõikidele inimestele. Nende töökoormus oli palju suurem, kui ka meediasurve oli päris tugev. Ja mis ka tõsi on, mis koos selle remondiga käis, oli aktiivne personali uuendamine ja optimeerimine. Päris mitmeid inimesi lahkus Tartu ülikooli raamatukogust töölt. Ja see tööjõu optimeerimine polnud jõudnud veel lõpule ja seda inimesed teadsid hästi. Minu töine suhe oma viimase ülemusega Tartu ülikoolis prorektor Kristjan Vassiliga oli üksjagu pingeline. Aga mis puudutab konkreetsemat põhjust, mis seal võis olla, siis see artikkel on kirjutatud jõulupeost valdavalt. Tegelikult ei olnud minu vastaste kaebuste kese, mitte jõulupidu, vaid üks konkreetne inimene, kes kaasas enda kaebusse hulga teisi asju selleks, et see tõsisem tunduks," rääkis Hallik.

Saatejuht küsis lõpetuses, kas Hallik saab käsi südamel öelda, et ta on kõikides nendes punktides, milles teda süüdistatakse, süütu.

"Jah, nii nagu ütles ka töövaidluskomisjon oma otsuses, nii ka mina olen algusest peale öelnud, et ma ei ole kedagi ahistanud. Mis on välja öeldud, on see, et mul oli lühiajaline konsensuslik kahepoolne suhe ühe kaastöötajaga ja siis see on keeratud hiljem ahistamissüüdistuseks. Selle juures mul on südamest piinlik oma abikaasa ees. Neid tegusid, mida mulle pannakse seal ahistamisena süüks, neid ma teinud ei ole. Ahistamisel on oma kindel definitsioon, mida tihti peale ei suudeta enda jaoks lahti mõtestada," sõnas Hallik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: