Venemaa-Ukraina Aasovi mere konfliktist rääkides on seni puudutatud Mariupoli sadamat kui Ukraina olulist kaubaveoakent maailma. Vähem on räägitud Berdjanskist, kuhu Ukraina ehitab mereväebaasi.

Just see võib olla Venemaa peamine põhjus Kertši väina ja hiljem Aasovi mere üle kontroll haarata, nii arvab Balti Venemaa uuringute keskuse juht Vladimir Juškin, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aasovi meres asuv Ukraina rajatav Berdjanski mereväebaas jääb Vene sõjalaevade teekonnale Süüria sõtta - Kaspia merest läbi Volga-Doni kanalit mööda Aasovi mere ja Musta mere.

Teiseks - Sotšis asub Vladimir Putini suveresidents, kust ta juhib riiki kevadest sügiseni, selgitab Vladimir Juškin. Ukraina mereväebaas on selles piirkonnas väga ebasoovitav.

Balti Venemaa Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin ütles, et kui mereväebaas on valmis, võivad sinna sõprusvisiidile saabuda NATO sõjalaevad.

"NATO laevad võivad Aasovi merre siseneda - see on üsna madal. Nemad pääsevad sisse. Aga Vene Musta mere laevastik suures osas
sinna ei pääse, sest meri on väike," märkis ta.

Juškini sõnul kardab Venemaa, et Kaspia merest enam Süüriasse ei seila ning see on meretee lahtihoidmise hind - Kertši väina ootab Krimmi saatus.

"Juhul, kui Venemaa kardab Berdjanski baasi ehitamise tõttu sellise olukorra kujunemist, peab ta annekteerima Kertši väina. Tegelikult Venemaa tegigi seda," märkis Juškin.

23. novembril, kaks päeva enne Kertši väina operatsiooni, teatas Vene välisminister Sergei Lavrov, et Kertši väin kuulub Venemaale.

Vladimir Juškin märkis, et Ukraina ise andis Venemaale õigusliku aluse nii väita. Nimelt ei pikendanud Ukraina 1997. aastal presidentide Jeltsini ja Kutšma sõlmitud partnerluslepingut andes Venemaale ettekäände loobuda kõigist muudest lepetest, mis sõlmiti hiljem.

"Agressorile tähendab see seadusetuse olukord lihtsalt pidu," märkis Juškin.

Lisaks mereteele on aga veel Krimmi sild. Sinna on Venemaa asunud koondama vägesid. See võib viidata maavägede pealetungile piki Aasovi mere rannikut, et muuta see Venemaa sisemereks.

Juškini sõnul võivad need stsenaariumid realiseeruda pärast presidendivalimisi Ukrianas tuleval kevadel.