"ECHR nõudis, et Ukrainale antakse viivitamatult teavet, kuid tähtaeg, mis ajaks pidi Venemaa teabe edastama, sai täna ümber... Venemaa ei allunud ECHR-i otsusele ning kahjuks ei andnud meile mingit teavet," lausus Petro Porošenko telekanali ICTV saates.

Vene justiitsministeerium ütles reedel, et teavitab ECHR-i Kertši väina juures 25. novembril kinni peetud Ukraina meremeeste olukorrast pärast seda, kui on Vene ametitelt info kätte saanud.

Senistel andmetel andis Vene kohus loa pidada 24 meremeest kinni 25. jaanuarini. Neile esitati süüdistus Venemaa piiri ebaseaduslikus ületamises.

29. novembriks olid meremehed toimetatud Moskvasse Lefortovo vanglasse.

Neist kolm sai Venemaa rünnakus laevadele viga ja nad saavad ravi Matrosskaja Tišina vangla haiglatiivas.

Porošenko sõnul on Ukraina mereväelased Genfi konventsiooni alusel sõjavangid ning Venemaa kriminaalkohus ei saa nende üle kohut mõista.

Kreml soovitas kolme Ukraina mereväe aluse asukohta küsida uurijatelt

Vene presidendi Vladimir Putini kõneisik Dmitri Peskov soovitas teisipäeval küsida Kertši väinas hõivatud kolme Ukraina mereväe aluse asukohta juurdlusametkondadelt.

Palve peale kommenteerida meedia teateid laevade kadumisest Kertši sadamast, vastas Peskov: "Ma ei saa sellele küsimusele vastata. See väljub Kremli tähelepanuväljast. See on juurdlusorganite eesõigus."

"Peab nende poole pöörduma. Nii palju, kui meie aru saame, on need laevad - ma ei tea, kuidas seda täpselt nimetatakse - asitõendid või veel midagi. Nad on seotud kriminaalasjaga, mida praegu uuritakse," märkis pressisekretär.

"Kus nad on, ei oska ma praegu öelda. Te peate pöörduma juurdlusametkondade poole," võttis Peskov oma jutu kokku.

25. novembril Kertši väinas kaaperdatud Ukraina alused on endiselt samas sadamas, ütles samas Interfaxile teemaga kursis olev allikas. 

"Kõik kolm laeva on Kertšis. Puksiir on sama koha peal, kaks soomuskaatrit asuvad pisut allpool, need toimetati 15-20 meetrit kaugemale," ütles allikas. 

Ametlikku kommentaari asja kohta Interfaxile ei ole. 

Esmaspäeval teatas kohalik meedia, et "Berdjansk", "Nikopil" ja "Janõ Kapu" on kuhugi kadunud. 

Vene inimõigusvolinik eitab Ukraina madruste raskeid vigastusi

Kolm Ukraina mereväelast, kes 25. novembril Kertši väinas kinnipidamisel vigastada said, on Moskva Matrosskaja Tišina vangla haiglatiivas igakülgset ravi saanud, ütles Vene inimõigusvolinik Tatjana Potjajeva teisipäeval.

"Nende tervist ei ähvarda miski, nad on saanud täielikku arstiabi ja neil ei ole mingeid kaebusi," ütles Potjajeva pärast meremeeste külastamist Interfaxile.

Madrustel on käe- ja jalahaavad, neid ravitakse korralikult ja kõik kolm on saanud antibiootikume ja vajaduse korral valuvaigistit, kinnitas ta.

Kaks haavatud mereväelast on saanud võimaluse omastega vestelda ja neile oma tervisest rääkida, lisas Potjajeva.

Ukraina teatel on kaubalaevaliiklus Aasovi merel taastunud

Kaubalaevaliiklus Aasovi merel on taastunud, ütles Ukraina taristuminister teisipäeval.

Volodõmõr Omeljani sõnul liiguvad kaubalaevad läbi Aasovi ja Musta merd ühendava Kertši väina, mille Venemaa novembri lõpus sulges. Omeljan ütles eelmisel nädalal, et Venemaa sulges väina Ukraina kaupadele.

Teisipäeval lausus ta, et Ukraina Berdjanski ja Mariupoli sadamate blokaad on osaliselt kadunud tänu rahvusvahelisele survele.

Venemaa aga ütleb, et pole keelanud kaubalaevadele ligipääsu läbi Kertši väina ning võimalikud viivitused põhjustas halb ilm.

Ukraina pole sõjaseisukorra ajal riiki lubanud rohkem kui 600 venelast

Ukraina piirivalve pole 26. detsembril kehtima hakanud sõjaseisukorra ajal riiki lubanud rohkem kui 600 venelast, teatas piirivalve juht teisipäeval.

"Me pole nüüdseks sisenemisluba andnud rohkem kui 600 Venemaa kodanikule," lausus Petro Tsõgõkal telekanalile UATV.

"Saabunute arv on sel perioodil vähenenud 66 protsenti," lisas ta.

Ukraina teatas pärast kuupikkuse sõjaseisukorra kehtestamist, et ei lase riiki 16-60-aastaseid Vene meeskodanikke. 

Tsõgõkalilt küsiti, miks Ukraina pole lisaks meestele sisse lasknud ka naisi.

"Naist saab värvata ja ta võib kujutada ohtu... On selline asi nagu teise astme piirikontroll -- kasutame intervjuude tegemiseks üht küsimustikku. Kui naise kohta on (asjassepuutuvat) teavet või ta ei suuda oma visiidi eesmärki selgitada, siis me ei lase teda sisse. Reeglina saadetakse (piirilt) tagasi vaid käputäis" naisi, vastas ta.

Tsõgõkal ütles, et Venemaa pole lubanud ukrainlasi oma territooriumile. Reeglina ei lubata sisse mehi ja otsust ei selgitata, lisas ta.