NATO Ukrainale Kertši asjus täiendavat toetust ei paku
NATO peasekretär Jens Stoltenberg nõudis esmaspäeval, et Venemaa lõpetaks vastasseisu Ukrainaga Kertši väinas, kuid keeldus lubamast Kiievile täiendavat toetust.
Liitlaste välisministrid arutavad teisipäevasel kohtumisel Ukraina välisministriga eelmise nädala intsidenti Aasovi merel, kus Vene merevägi hõivas kolm Ukraina alust ja pidas kinni 24 mereväelast.
Ministrid arutavad ka keskmaa tuumajõudude (INF) lepingut, millest Washington on ähvardanud vastuseks Venemaa rikkumiste eest lahkuda. Stoltenberg lubas olukorrale "mõõdetud ja proportsionaalset" reaktsiooni.
Euroopa liidrid üritasid nädalavahetusel G20 tippkohtumisel Buenos Aireses Ukraina tülis Vene presidendile Vladimir Putinile survet avaldada, kuid Lääs on ettevaatlik sammude suhtes, mis võiksid olukorda eskaleerida.
Stoltenberg kordas esmaspäeval üleskutset Venemaale vabastada Ukraina mereväelased ja laevad ning võimaldada takistamatut juurdepääsu Ukraina Aasovi mere sadamatele.
Peasekretär avaldas lootust, et ministrid edastavad Venemaale "väga selge sõnumi", kuid keeldus pakkumast Kiievile uut praktilist toetust.
"NATO on juba suurendanud kohalolekut Mustal merel ja õhuseiret," ütles Stoltenberg ajakirjanikele. "Me jälgime olukorda regioonis tähelepanelikult."
Stoltenberg: NATO Afganistanist lahkumine läheb kallimaks kui sinnajäämine
NATO korraldab 5. detsembril liikmes- ja partnerriikide kaitseministrite kohtumise käigus Afganistani missiooni Resolute Support alase nõupidamise, ütles esmaspäeval NATO peasekretär Stoltenberg.
"Afganistanis püsivad tõsised väljakutsed. Liitlased, nagu ka Afganistani sõjavägi ja elanikkond on viimastel kuudel kaotusi kandnud. Peame jätkama meetmeid, et see riik ei saaks enam iialgi rahvusvahelise terrorismi varjupaigaks," ütles Stoltenberg Brüsselis pressikonverentsil, esitledes NATO kaitseministrite kohtumise päevakorda.
Ta nentis, et NATO on viimastel kuudel suurendanud missiooni arvukust ja selle rahastamist.
"Kui me lahkume, tuleb meil maksta kallimat hinda, kui jäädes," rõhutas peasekretär.
Kommenteerides NATO Afganistani jäämise vajadust, selgitas Stoltenberg, et NATO jaoks on see tähtis, sest Afganistanil ei tohi lasta muutuda liitlasriikides terrorirünnakute kavandamise ja läbiviimise platvormiks.
"Jah, nagu viimased nädalad on näidanud on Afganistanis viibimine nii rahalises kui inimkaotuste mõttes kallis. Kuid peame võrdlema kulusid, mida tuleb kanda lahkumise korral, nendega, mis tulevad Afganistani jäädes. Peame olema valmis selleks, et meie lahkudes naaseb Taliban ja mitmesugused muudki terrorirühmitused saavad Afganistanis kanda kinnitada ja luua seal omale varjupaiga," jätkas NATO juht.
"Me teame, et Al-Qaeda ja ISIS on juba seal... neil on kanalid selleks, et imbuda Euroopasse. Aidates Afganistani, aitame end ja suurendame oma kodanike julgeolekut," märkis Stoltenberg.
Tema sõnutsi ei tohi lubada, et "kalifaat, mille Islamiriik Süürias ja Iraagis kaotas, taasloodaks Afganistanis. See on üks põhjusi, miks me sinna jääme."
"Sellest, mida me näeme, võime tõdeda, et Afganistani julgeolekujõudude asjatundlikkus suureneb, sest nad suutsid tagada julgeoleku parlamendivalimiste ajal ja see ei olnud lihtne," ütles peasekretär.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS