Teemat jälgitakse pingsalt, sest see võib mõjutada Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist.

"Kohtujurist Manuel Campos Sánchez-Bordona teeb ettepaneku, et Euroopa Kohus peaks välja kuulutama, et artikkel 50 lubab tunnistada teate Liidust lahkumise kavatsusest kehtetuks ühepoolselt," teatas kohus.

"See võimalus püsib, kuniks lahkumislepe on ametlikult lõpuni viidud," lisas kohus.

Euroopa Kohtu täiskogu üldiselt järgib kohtujuristi nõu, kuid mitte alati.

Kohus hindab seda küsimust kiirendatud menetluse korras, sest praeguse kava alusel lahkub Ühendkuningriik blokist 29. märtsil.

Kohtu lõplikku otsust on oodata eelseisvatel nädalatel.

Kuna lahkumismenetlust kätkev Lissaboni leppe artikkel 50 pole kuigivõrd üksikasjalik, tahab grupp Šoti seadusandjaid teada, kas Ühendkuningriik saab tühistada lahkumismenetluse ühepoolselt.

Euroopa Kohus on EL-i kõrgeim kohus. See arutab teemat ajal, mil Brexiti vastased taotlevad teist EL-ist lahkumise referendumit.

Parlamendis ootab May plaani ees tuline debatt

Briti peaminister Theresa May kutsub teisipäeval alustama viiepäevast debatti tema poolt EL-iga sõlmitud Brexiti-plaani üle, vahendas Reuters.

Kui prognoosidest hoolimata peaks parlament 11. detsembril toimuval hääletusel May plaani heaks kiitma, lahkub Ühendkuningriik EL-ist 29. märtsil Brüsselis sõlmitud kokkuleppe tingimuste kohaselt.

Kui aga plaan maha hääletatakse, võib sellele järgneda mitu arengut. May võib üritada läbi suruda teist parlamendihääletust.

Samuti on täiesti realistlik ka võimalus, et Suurbritannia lahkub seetõttu EL-ist ilma igasuguse kokkuleppeta ning see variant on nii majandust kui ka ka igapäevaelu arvestades kõige problemaatilisem.

Lisaks tugevdaks May plaani maha hääletamine survet korraldada EL-i liikmeks olemise teemal uus referendum.

May enda jaoks tähendaks kaotus parlamendis kindlasti ka seda, et surve tema tagasiastumiseks - nii Konservatiivse Partei juhi kui ka peaministri kohalt - kasvaks veelgi.

May ise kinnitas hiljuti ITV intervjuus, et Suurbritannial saab olema pärast Brexitit parem ning just tema poolt sõlmitud plaan on see, mis selle tagab. Samuti rõhutas, et ta, et on ka kahe nädala pärast veel ametis.

Arutelu algus võib edasi lükkuda

Arutelu alguse aga lükkab edasi vaidlus, mis keskendub valitsuse otsusele keelduda avaldamast Brexiti lepet käsitlev õigusalane seisukoht täies mahus, kuigi Briti parlamendisaadikute novembris heaks kiidetud resolutsioon seda nõuab.

Vaidlus võib päädida ühe ministri saadikuvolituste peatamisega. Lehe The Guardian andmeil võib see juhtuda kabinetiülema David Lidingtoni või valitsuse õigusnõuniku Geoffrey Coxiga.

Cox tunnistas esmaspäeval parlamendis, et lahkumisleppe mõned osad "pole rahuldavad", kuid lisas, et üldjoontes tagab lepe rahuliku ja korrapärase Brexiti.

Coxi sõnul teab ta, et õigusalase seisukoha osalise avaldamise tõttu võib teda oodata karistus. Samas rõhutas ta, et täielik avaldamine "käiks vastu avalikule huvile", sest seisukoht kätkeb riigisaladusi.

Parlamendisaadikutest suurem osa hääletas omal ajal Brexiti protsessi alustamise poolt, kuid nüüd nad on sügavalt eri meelt selles, kuidas see peaks lõppema.

EL-ist lahkumise lepe hõlmab Ühendkuningriigi lahkumisarvet, mille hinnanguline suurus on 43,7 miljardit eurot, ÜK-s elavate EL-i kodanike ja EL-is elavate ÜK kodanike õigusi ning plaane Brexiti-järgseks üleminekuajaks, mis lõppeb 2020. aasta detsembris.

Üleminekuaja eesmärk on anda mõlemale poolele aega luua uus kaubandus- ja julgeolekusuhe.