Tõniste: digiväljaannete käibemaksu alandamine võib toimuda kevadel
Rahandusminister Toomas Tõniste ütles pärast kohtumist ajalehtede liiduga, et digiväljaannete käibemaksu alandamise osas on Euroopa Liidu rahandusministrite positiivne otsus olemas ja valitsus võiks selle otsuse teha tuleva aasta kevadel.
Eestis kehtib paberlehtedele sooduskäibemaks üheksa protsenti, aga kui tellida sama väljaanne digitaalsel kujul, siis on käibemaks 20 protsenti. Euroopa Liidu rahandusministrid on otsustanud, et need käibemaksud võib ühtlustada, aga seda otsustavad juba liikmesriigid ise, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eesti pole seda veel teinud, kuid Tõnistesõnul seisis käibemaksu alandamine siiamaani selle taga, et rahandusministrite tasemel ei saadud kokkuleppele.
"Nüüd on positiivne otsus olemas ja et seda rakendada, tuleb meil kõigepealt analüüsida selle mõju eelarvele. Tuleb täpsustada ka teatud tehnilisi nüansse, ehk teisipidi, mis siis see e-raamat tegelikult endast kujutab, mida me selle all mõistame. Ja kuna seal on ka rahaline mõju erinevate aastate lõikes, siis ma arvan, et see õige aeg on järgmise aasta eelarve strateegia arutelude käigus, aprillis-mais, teha ka see otsus, kas me alandame ja kui palju," sõnas Tõniste.
"Ma arvan, et me siin Eestis võiks ikkagi liikuda selles suunas, et meil oleks ühtne käibemaks," lisas ta.
Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar on seda meelt, et sooduskäibemaks kõigile ajakirjandusväljaannetele oleks igati põhjendatud.
"Reeglina me näeme, et digitellimuse soetanud inimesed otsivad kvaliteetajakirjandust. See oleks selgelt samm kvaliteetajakirjanduse toetamiseks ja ka Eesti ajakirjanduse tugevdamiseks," sõnas ta.
Hussari hinnangul kompenseeriks sooduskäibemaksust riigieelarvesse tekkiva augu digitellijate arvu kasv, sest see on tõusuteel kõigis ajakirjandusväljaannetes.
Euroopa riikidest on digiväljaannetele sooduskäibemaks kehtestatud näiteks Norras ja Rootsis.
Tõniste: riigiabi andmist ERR-ile ajalehtede liiduga kohtumisel ei arutatud
Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et riigiabi andmist ERR-ile kohtumisel ajalehtede liiduga ei arutatud ja selle kohta ei küsitud ning see on kultuuriministeeriumi teema.
Eesti Ajalehtede Liit ja Eesti Ringhäälingute Liit saatsid kuu aega tagasi rahandusministeeriumile kirja, milles paluvad rahandus- ja kultuuriministril hinnata, kas ERR-i kui avalik-õigusliku ringhäälingu tegevus võib olla vastuolus Euroopa Liidu riigiabi reeglitega.
"Ei seda seal ei arutatud, seda ei küsitud. See tegelikult on suures plaanis kultuuriministeeriumi rida. Nemad tegelevad oma valdkonna riigiabi teemadega ja meie majas on see ka Janek Mäggi valdkond.
"Minul on seisukoht kogu aeg, et siin peaks olema selline mõistlik kokkulepe omavahel, et kommertskanalitel oleks ka võimalik kasumlikult teenida ja nad ei konkureeriks siin omavahel, et üks maksumaksja raha eest ja teised siis peavad ise hakkama saama. Seal selline mõistlik kokkulepe on kindlasti vajalik," rääkis Tõniste.
Küsimusele, mida selline mõistlik kokkulepe endas kätkeks, vastas Tõniste, et just seda, mis on siiamaani olnud, et on kindlad, kokku lepitud reeglid. "Et mis roll on rahvusringhäälingul ja kuidas see rahastamismudel välja näeb," märkis ta.
"See mure on täiesti arusaadav ja ma olen seda meelt, et need teemad tuleb iga mingi aja tagant jälle lauale panna ja läbi arutada," võttis Tõniste kokku.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Marju Kaasik, Merili Nael