Tallinna Vesi taotles veeteenuse hinnaga teenitavaks müügituluks 44,5 miljonit eurot, mis vastab enam-vähem praegu kehtivale tariifile. Konkurentsiameti hinnangul ei ole see hinnataotlus kulupõhine ning ettevõtte näidatud kulutused on tegelikust umbes kümme miljonit eurot suuremad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seal oli kaks fakti. Esitek,s ettevõte tahtis saada liiga suurt põhivara kulukomponenti, ja teiseks, väiksema osakaalu saastetasudelt. Peamine põhjus oli see, et ettevõte tahtis liiga suurt kulumikomponenti hinda lülitada," rääkis konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

"Me tahame minna edasi käsilolevate investeeringutega ja tahame osa neist katta tariifide kaudu. Konkurentsiameti seisukoht on siin erinev. Teine komponent puudutab prognoositud saastetasu. Viimastel aastatel on meil õnnestunud jääda
lubatud parameetritest allapoole, millega oleme miljon eurot aastas kokku hoidnud, sest ettevõttel on olnud väga vähe reostusjuhtumeid. Samas võib see olukord kiiresti muutuda, näiteks tulenevalt sellest, mida keegi reovette viskab," selgitas Tallinna Vee juhatuse esimees Karl Heino Brookes.

Tallinna Veel on nüüd 30 päeva aega otsustada, kas vaidlustada konkurentsiameti ettekirjutus või mitte.

"Me peame otsustama, kas esitada vaie või mitte. Meil on selleks 30 päeva. Kui me vaiet ei esita, siis algab protsess tariifide kehtestamiseks, mis juhtub millalgi järgmisel aastal," ütles Brookes.

Kokkuleppele jõudmiseni kehtib praegune vee hind. Kui kokkulepet ei saavutata, võib konkurentsiamet kehtestada ajutise hinna.

"Kui me vaatame ettevõtte ajalugu alates erastamisest 2001 kuni tänase päevani välja, siis võib küll öelda, et tänase seisuga valdavalt vaba kassavoog on makstud välja omanike, mitte tarbijate huvides. Selles suhtes peaks ettevõte kindlasti väga kriitiliselt oma majandustegevuse üle vaatama," sõnas Ots.