Presidendi sõnul on Suurbritannia esindajatega lahkumise tingimustes juba kokku lepitud, vahendasid Politico, Yle ja ERR-i teleuudised.

Assange varjab end Ecuadori Londoni saatkonnas alates 2012. aasta juunist. Esmalt oli tema eesmärk hoiduda vahistamisest ja väljaandmisest Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises, kuid Stockholm otsustas süüdistustest eelmisel aastal loobuda.

Samas ähvardab teda saatkonnast lahkumisel vahistamine Briti võimude poolt, kes süüdistavad teda kautsjonireeglite rikkumises. Assange peamiseks hirmuks on aga see, Suurbritannia annab ta välja USA-le, kus talle võidakse esitada süüdistus salastatud dokumentide lekitamises. Teoreetiliselt võib sellise tegevuse eest USA-s mõnel juhul ka surmanuhtlusega karistada.

"Kõneluste tulemusel saatis Ühendkuningriigi valitsus meile ametliku teate, kus on kirjas, et Ühendkuningriigi põhiseadus keelab isikute väljaandmise kuhugi, kus nende elu on ohus. See tähendab, et härra Assange'ile on avatud tee peaaegu vabadusse. Ma ütlen "peaaegu", sest me ei tohi unusta teda ootavaid Ühendkuningriigi süüdistusi, mille eest ta peab kandma karistust, mis ei ole kuigi pikk. Selle otsuse langetab Ühendkuningriigi õigussüsteem," selgitas Moreno neljapäeval.

Ecuadori jaoks on Assange muutunud üha tülikamaks külaliseks, sest ta üritab saatkonnas viibides oma tegevust jätkata ning kahjustab seega oluliselt Ecuadori välissuhteid. 2017. aastal ametisse asunud president Moreno on korduvalt teatanud, et eesmärgiks on Assange'ist vabaneda. Muuhulgas on teada, et Assange häkkis sisse teda võõrustava saatkonna veebisüsteemi ning praeguseks on tüli jõudnud nii kaugele, et Assange üritas Ecuadori kohtusse kaevata oma põhimõiguste rikkumise eest. Meedia teatel puudutas Assange'i kaebus muuhulgas ka seda, et saatkond nõudis, et Wikileaksi asutaja oma kassi eest hoolitseks.