Londoni piirkonna politsei teatas, et Assange on kautsjonireeglite rikkumise ja USA väljaandmistaotluse eest vahi all, vahendasid BBC ja Reuters. 

Assange ilmus neljapäeval juba ka Westminsteri kohtu ette, kus ta mõisteti kautsjonireeglite rikkumises süüdi. Selle eest võib teda oodata kuni aastane vanglakaristus.

This is the moment WikiLeaks founder Julian Assange was arrested at the Ecuadorian embassy in central London - where he lived since 2012.

Police were invited into the embassy by the Ecuadorean ambassador - read the full story here: https://t.co/MkyANHxH8x pic.twitter.com/cEChnHQBbN

— Sky News (@SkyNews) April 11, 2019

Esialgu jääb Assange aga eeluurimise alla, sest USA süüdistab teda katses murda sisse USA valitsuse salajasse arvutisüsteemi. Selle eest võib teda oodata viieaastane vanglakaristus. USA-le väljaandmist hakkab kohus arutama 2. mail, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Assange'i kaitsemeeskonna sõnul oleks USA-sse sattumine nende kliendile eluohtlik.

Politsei teatel võeti Assange vahi alla pärast seda, kui Ecuadori suursaadik kutsus politsei saatkonnahoonesse. Suursaadiku kutse aga järgnes Ecuadori valitsuse otsusele poliitilise varjupaiga andmine tühistada.

Politsei kinnitas, et Assange'i vahistamise põhjuseks on nii kautsjonireeglite rikkumine kui ka USA poolt esitatud väljaandmistaotlus. Pikka aega polnud teada, milles teda USA-s süüdistatakse, kuid neljapäeval sai kinnituse, et süüdistus puudutab 2010. aastal aset leidnud häkkimisjuhtumit, millega on seotud ka Chelsea Manning, endise nimega Bradley Manning. Ülevaate USA süüdistusest on teinud näiteks Axios.

Ecuadori president Lenin Moreno ütles kommentaariks, et Assange'ile poliitilise varjupaiga andmisest loobuti, kuna ta rikkus korduvalt rahvusvahelisi reegleid.

Samuti märkis Moreno, et Ecuador sai Ühendkuningriigilt kinnituse, et Assange'i ei anta välja riigile, kus teda võib oodata ees surmanuhtlus.

Ecuadori siseminister teatas oma avalduses, et Assange sekkus korduvalt Ecuadori siseasjadesse ning lisas, et muuhulgas kuuluvad temaga lähedalt seotud isikute hulka kaks Ecuadoris viibinud Vene häkkerit.

Wikileaks teatas omakorda, et Ecuador on Assange'i asüüliõigusest ilma jättes tegutsenud vastuolus rahvusvaheliste reeglitega.

Briti siseminister Sajid Javid kinnitas, et Assange on politseis vahi all ning astub õigustatult Ühendkuningriigi kohtu ette. "Ma soovin tänada Ecuadori koostöö eest ning Londoni piirkonna politseid professionaalsuse eest. Mitte keegi ei ole seadusest kõrgemal," märkis minister.

Peamiselt USA dokumentide avaldamisega tähelepanu pälvinud Assange varjas end Ecuadori Londoni saatkonnas alates 2012. aasta juunist. Esmalt oli tema eesmärk hoiduda vahistamisest ja väljaandmisest Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises, kuid Stockholm otsustas süüdistustest üle-eelmisel aastal loobuda.

Samas ähvardas teda saatkonnast lahkumisel vahistamine Briti võimude poolt, kes süüdistavad teda kautsjonireeglite rikkumises. Assange'i peamiseks hirmuks oli aga see, Suurbritannia annab ta välja USA-le, kus talle võidakse esitada süüdistus salastatud dokumentide lekitamises.

Kriitikud on juba pikemat aega süüdistanud nii Assange'i kui ka Wikileaksi lähedastes sidemetes Venemaa luureteenistuste ja häkkeritega. Näiteks olevat Wikileaksil oluline roll Venemaa operatsioonis, mis puudutas sekkumist USA valimistesse.

Briti välisminister: Assange pole mingi kangelane

Briti välisminister Jeremy Hunt ütles, et Assange'i näol pole tegu mingi kangelasega ning et tal tuleb nüüd Ühendkuningriigi kohtu ees vastust anda.

"Mitte keegi ei ole seadusest kõrgemalt," rääkis Hunt Sky Newsile. "Julian Assange ei ole kangelane, ta on end tõe eest peitnud aastaid ja aastaid. On õige, et tema tuleviku üle teeb otsuse Briti õigussüsteem."

Rootsi advokaat soovib vägistamisjuurdluse taasalustamist

Kuigi Rootsi lõpetas kriminaalmenetluse Assange'i vastu esitatud vägistamissüüdistuste asjus 2017. aastal, teatas üht tema väidetavat ohvrit esindav advokaat, et naisel on plaanis pürgida uue menetluse alustamise poole.

"Minu klient ja ja ma ise saime just teada, et Assange on vahi alla võetud. Fakt, mida me oleme oodanud ja lootnud juba ligi seitse aastat, on nüüd toimumas, ning loomulikult on see mu kliendile šokiks," selgitas advokaat Elisabeth Massi Fritz.

"Me teeme kõik endast oleneva, et prokuratuur alustaks Rootsis uut eeluurimist, et Assange oleks võimalik Rootsile välja anda ja esitada talle seal süüdistus vägistamises," teatas ta.

Wikileaks vihjas Assange'i peatsele väljasaatmisele juba eelmisel nädalal

Lekitamiskeskkond Wikileaks teatas eelmisel nädalal, et nende asutaja Julian Assange võidakse juba lähitundidel või lähipäevadel Ecuadori Londoni saatkonnast välja saata.

Wikileaks viitas oma teates allikale, kelle näol olevat tegu Ecuadori välisministeeriumi kõrge ametnikuga. Allika kinnitusel tõstetakse Assange saatkonnast tänavale lähitundidel või vähemalt lähipäevadel ning sellest tulenevalt saavad Briti võimud ta vahi alla võtta, vahendas Hill.

Allika sõnul on sellel teemal Ecuadori ja Ühendkuningriigi vahel juba kokkulepe olemas ning Assange'i väljasaatmist on kavas põhjendada tema väidetava osalusega skandaalses häkkimises ja lekitamises.

Wikileaksi väitel on Ecuadori sammu põhjuseks president Lenin Moreno katse mätsida kinni skandaali, mis puudutab maksuparadiisi võimaluste kasutamist tema venna poolt.

Samuti väitis Wikileaks, et organisatsioonil on oma sisemine struktuur ning Assange polevat seal enam toimetajaks.

Ecuadori president Lenin Moreno ütles eelmise nädala teisipäeval, et Londoni saatkonnahoones juba ligi seitse aastat viibinud Wikileaksi asutaja Julian Assange on korduvalt rikkunud varjupaiga andmist puudutavaid tingimusi.

Moreno selgitas Ecuadori ringhäälingule antud raadiointervjuus, et Assange'il pole mingit õigust häkkida sisse kontodele ja telefonidesse ning ta ei tohi ka sekkuda teiste riikide poliitikasse, seda eriti riikide puhul, millega Ecuador on sõbralikes suhetes.

President ei selgitanud samas täpsemalt, milliseid samme on plaanis Assange'i saatkonnast välja saamiseks rakendada.

Moreno kommentaarid järgnesid sellele, kui sotsiaalmeedias hakkasid levima presidendi isiklikud puhkusefotod, mis olid tehtud aastaid tagasi, kui ta oma perega Euroopas elas. Kuigi Moreno ei süüdistanud lekkes otseselt Assange'i, on Ecuadori valitsus öelnud, et tõenäoliselt levitas neid fotosid Wikileaks.

Moreno on ka varem - erinevalt oma eelkäijast - olnud Wikileaksi asutaja suhtes kriitiline ja andnud mõista, et Ecuadori kannatus ja külalislahkus problemaatilise Assange'i asjus hakkab läbi saama. Juba möödunud aasta detsembris teatas ta, et Assange võib peagi saatkonnast lahkuda.

Ecuadori jaoks oli Assange muutunud üha tülikamaks külaliseks, sest ta üritab saatkonnas viibides oma tegevust jätkata ning kahjustab seega oluliselt Ecuadori välissuhteid. 2017. aastal ametisse asunud president Moreno on korduvalt teatanud, et eesmärgiks on Assange'ist vabaneda.

Muu hulgas on teada, et Assange häkkis sisse teda võõrustava saatkonna veebisüsteemi ning praeguseks on tüli jõudnud nii kaugele, et Assange üritas Ecuadori kohtusse kaevata oma põhiõiguste rikkumise eest. Meedia teatel puudutas Assange'i kaebus muu hulgas ka seda, et saatkond nõudis, et Wikileaksi asutaja oma kassi eest hoolitseks.