Ecuadori kohus ei võtnud Assange'i hagi menetlusse
Ecuador lükkas tagasi WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i hagi, milles ta süüdistab Quitot oma "põhiõiguste" rikkumises ja ligipääsu piiramises välismaailmale Lõuna-Ameerika riigi Londoni saatkonnas redutamise ajal.
Kohtunik Karen Martinez otsustas, et WikiLeaksi advokaadi Baltasar Garzóni hagi ei võeta menetlusse.
Assange redutab Londonis asuvas Ecuadori saatkonnas alates 2012. aasta juunist. WikiLeaksi asutaja taotles varjupaika Ecuadori Londoni saatkonnas, et vältida väljaandmist Rootsile seoses süüdistustega seksuaalrünnakus, mida ta ise eitab.
Assange'i sõnul on süüdistused poliitiliselt motiveeritud ja võivad viia tema väljaandmiseni USA-le, kus teda ähvardaks vangistus seoses Ühendriikide salajaste sõjaliste dokumentide ja diplomaatiliste kirjavahetuse avaldamise eest WikiLeaksis 2010. aastal.
Rootsi võimud lõpetasid mullu juurdluse Assange'i suhtes, kuid Briti võimud soovivad teda endiselt vahistada kautsjonireeglite rikkumise eest.
Assange´i hagi langeb ajale, kui levivad kuulujutud sellest, et Ecuador valmistub lahendama Assange´i saatkonnas viibimisele lõpu tegemisega oma vastasseisu Briti valitsusega.
Quito kinnitas, et ei andnud märtsis Assange'ile ligipääsu internetile ja mobiiltelefonile, sest ta rikkus "kirjalikku lubadust" mitte sekkuda Ecuadori välispoliitikasse.
Ecuadori veebiportaal Código Vidrio avaldas Assange'i saatkonnas viibimist reguleeriva valitsuse protokolli, mille olemasolu ei ole Quito kunagi eitanud, milles seisab, et edasised rikkumised viivad "asüüli lõpetamiseni".
Garzón ütles esmaspäeval Ecuadori pealinnas ajakirjanikele, et Assange elab "ebainimlikus olukorras, sest lahendusega, milleni asjassepuutuvad riigid oleksid juba pidanud jõudma, venitatakse üha kauem".
USA justiitsminister Jeff Sessions ütles 2017. aasta märtsis, et Assange'i kinnipidamine on prioriteet. Assange on USA huviorbiidis põhjusel, et WikiLeaks lekitas USA salastatud andmeid.
