Wikileaks viitas oma teates allikale, kelle näol olevat tegu Ecuadori välisministeeriumi kõrgele ametnikule. Allika kinnitusel tõstetakse Assange saatkonnast tänavale lähitundidel või vähemalt lähipäevadel ning sellest tulenevalt saavad Briti võimud ta vahi alla võtta, vahendas Hill.

Allika sõnul on sellel teemal Ecuadori ja Ühendkuningriigi vahel juba kokkulepe olemas ning Assange'i väljasaatmist on kavas põhjendada tema väidetava osalusega skandaalses häkkimises ja lekitamises.

Wikileaksi väitel on Ecuadori sammu põhjuseks president Lenin Moreno katse mätsida kinni skandaali, mis puudutab maksuparadiisi võimaluste kasutamist tema venna poolt.

Samuti väitis Wikileaks, et organisatsioonil on oma sisemine struktuur ning Assange polevat seal enam toimetajaks.

Ecuadori president Lenin Moreno ütles teisipäeval, et Londoni saatkonnahoones juba ligi seitse aastat viibinud Wikileaksi asutaja Julian Assange on korduvalt rikkunud varjupaiga andmist puudutavaid tingimusi.

Moreno selgitas Ecuadori ringhäälingule antud raadiointervjuus, et Assange'il pole mingit õigust häkkida sisse kontodele ja telefonidesse ning ta ei tohi ka sekkuda teiste riikide poliitikasse, seda eriti riikide puhul, millega Ecuador on sõbralikes suhetes.

President ei selgitanud samas täpsemalt, milliseid samme on plaanis Assange'i saatkonnast välja saamiseks rakendada.

Moreno kommentaarid järgnevad sellele, kui sotsiaalmeedias hakkasid levima presidendi isiklikud puhkusefotod, mis olid tehtud aastaid tagasi, kui ta oma perega Euroopas elas. Kuigi Moreno ei süüdistanud lekkes otseselt Assange'i, on Ecuadori valitsus öelnud, et tõenäoliselt levitas neid fotosid Wikileaks.

Moreno on ka varem - erinevalt oma eelkäijast - olnud Wikileaksi asutaja suhtes kriitiline ja andnud mõista, et Ecuadori kannatus ja külalislahkus problemaatilise Assange'i asjus hakkab läbi saama. Juba möödunud aasta detsembris teatas ta, et Assange võib peagi saatkonnast lahkuda.

Peamiselt USA dokumentide avaldamisega tähelepanu pälvinud Assange varjab end Ecuadori Londoni saatkonnas alates 2012. aasta juunist. Esmalt oli tema eesmärk hoiduda vahistamisest ja väljaandmisest Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises, kuid Stockholm otsustas süüdistustest üle-eelmisel aastal loobuda.

Samas ähvardab teda saatkonnast lahkumisel vahistamine Briti võimude poolt, kes süüdistavad teda kautsjonireeglite rikkumises. Assange'i peamiseks hirmuks on aga see, Suurbritannia annab ta välja USA-le, kus talle võidakse esitada süüdistus salastatud dokumentide lekitamises.

Ecuadori jaoks on Assange muutunud üha tülikamaks külaliseks, sest ta üritab saatkonnas viibides oma tegevust jätkata ning kahjustab seega oluliselt Ecuadori välissuhteid. 2017. aastal ametisse asunud president Moreno on korduvalt teatanud, et eesmärgiks on Assange'ist vabaneda.

Muuhulgas on teada, et Assange häkkis sisse teda võõrustava saatkonna veebisüsteemi ning praeguseks on tüli jõudnud nii kaugele, et Assange üritas Ecuadori kohtusse kaevata oma põhiõiguste rikkumise eest. Meedia teatel puudutas Assange'i kaebus muuhulgas ka seda, et saatkond nõudis, et Wikileaksi asutaja oma kassi eest hoolitseks.