USA senati luurekomitee soovib, et Assange tunnistama tuleks

USA senati luurekomitee soovib, et Wikileaksi asutaja Julian Assange tuleks andma tunnistusi seoses Venemaa sekkumisega 2016. aasta presidendivalimistesse.
Venemaa-juurdlust läbi viiva luurekomisjoni soovist teatas kõigepealt oma veebilehel Wikileaks ise, vahendasid Axios ja Vox.
Assange on praegu silmitsi võimalusega, et Ecuador ei soovi talle pärast kuut aastat enam oma Londoni saatkonnas pelgupaika pakkuda. Meedia andmetel on Ecuador kulukast ja tülikast külaliselt juba lõplikult tüdinenud ning otsib võimalust temast vabanemiseks.
Rootsi on algsetest seksuaalkuritegusid puudutanud süüdistustest, mille tõttu Assange saatkonnast ka abi otsis, praeguseks loobunud ning ainsad süüdistused, mis Assange'i saatkonnahoonest lahkumise korral ähvardavad, puudutavad seda, et ta rikkus Ühendkuningriigi kautsjonitingimusi.
Kuigi Assange põgenes Ecuadori saatkonna algselt eelkõige seetõttu, et kartis, et ta antakse välja USA-le ja seal esitatakse talle süüdistused korduvates saladokumentide lekitamises, pole Ameerika Ühendriigid seni tema vastu mingeid süüdistusi esitanud.
Venemaa-juurdlusega seoses pakub Assange nii eriprokurör Robert Muellerile kui ka paralleelset Venemaa-juurdlust korraldavale senati luurekomiteele huvi eelkõige seetõttu, et Wikileaks avaldas 2016. aasta USA valimiskampaania ajal dokumente, mille olid Demokraatliku Partei Rahvuskongressi (DNC) arvutisüsteemist varastanud Venemaa sõjaväeluure GRU häkkerid. Samuti on Trumpi mitteametlikuks nõunikuks olnud Roger Stone tunnistanud, et oli kampaania ajal Assange'iga ühenduses.
Wikileaksi väitel olevat Assange senati luurekomitee pakkumist kaalumas.
Toimetaja: Laur Viirand