Supo: Soome järel luuratakse aktiivselt, terrorismioht pole vähenenud
Soome kaitsepolitsei (Supo) esitles esmaspäeval julgeolekuaruannet, mille kohaselt jätkub välisriikide luuretegevus Soomes aktiivselt ning ka terrorismioht ei ole vähenenud.
Ülevaade (Kansallisen turvallisuuden katsaus) märgib, et terrorismioht on jätkuvalt teisel astmel neljaastmelisel skaalal. Skaala astmed on järgnevad - oht on kas "madal", "tõusnud", "kõrge" või "väga kõrge". Suurimaks ohuks selles vallas peab Supo omal algatusel tegutsevaid üksikuid terroriste, kes on saanud inspiratsiooni islamiäärmuslaste propagandast, vahendasid Yle ja Ilta-Sanomat.
Supo poolt terrorismiohu tõttu tähelepanu pälvinud isikuid oli sel aastal 370. 2015. aastal oli selliseid isikuid umbes 270. Supo kinnitusel on arvu kasv seotud nii Süürias ja Iraagis sõdimas käinud äärmuslastega kui ka kodumaise radikaliseerumise suurenemisega.
Lisaks islamiäärmuslastele hoiab Supo silma peal ka kodumaistel äärmusliikumistel. Nende seas peab Supo kõige tähelepanuväärsemaks organisatsiooniks Põhjamaade Vastupanuliikumist (PVL), mis hiljuti äratas tähelepanu Helsingis iseseisvuspäeval toimunud rongkäiguga, kus lehvisid ka haakristiga lipud.
Supo hinnangul ei kujuta kodumaised äärmusliikumised oma praegusel kujul ohtu riiklikule julgeolekule, kuigi üksikud tegutsejad võivad kujutata raskelt prognoositavat ohtu. Lisaks nentis Supo, et paremäärmuslaste ja sisserändevastaste liikumiste seas ilmnev vaenukampaania võib laiemalt levides õõnestada ühiskonna kriitilisi põhialuseid.
Luuretegevuse tõrjumine muutub üha raskemaks
Ülevaatest tuleb ka välja, et välisriikidest lähtuv luuretegevus Soomes jätkub lähiaastatel aktiivselt ning et sellise luuretegevuse tõrjumine muutub tehnoloogia arengu tõttu üha raskemaks.
"Soome territooriumil tegutsevad aktiivselt mitmed välismaised luureteenistused. Lisaks on Soome pidevalt küberluure sihtmärk. Tehnoloogia areng teeb luuretegevuse tõrjumise raskemaks," nentis Supo juht Antti Pelttari.
Ka Soome vastu suunatud hübriidmõjutamine jätkub aktiivselt ning välisriikide valmisolek kasutada isegi jõulisi mõjutusmeetmeid on jätkuvalt kõrge.
Toimetaja: Laur Viirand