"Juba siis oli ette näha, et topeltkodakondsusega seoses võib teatavates olukordades tekkida probleeme nii riikliku julgeoleku kui ka üksiku Soome kodaniku jaoks," öeldi Supost ajalehele Helsingin Sanomat.

Pärast seaduse jõustumist on Supo teemaga seotud probleemidest rääkinud korduvalt oma aastaraamatutes.

Samuti on Supo nentinud, et soomlastest ametnikud ja ärimehed satuvad mõjutusoperatsioonide sihtmärkideks eelkõige välismaal viibides. Värbamiskatsed muutusid agressiivsemateks alates 2010. aastast.

Sellises olukorras on topeltkodakondsust omavad inimesed palju suuremas ohus, sest neid võidakse survestada välismaal elavate sugulaste kaudu ja välisriigi seadustele tuginedes.

Supo juht Antti Pelttari hoiatas topeltkodakondsusega seotud probleemide eest ka oma parlamendi komisjonile tehtud ülevaates.

"Luure vaatepunktist lähtudes on märkimisväärne ka topeltkodakondsuse küsimus. Näiteks kõik Venemaa kodanikud on topeltkodakondsusest sõltumata kohustatud seaduste kohaselt aitama Venemaa julgeolekuametnikke," rõhutas ta.

Soome välisministeerium ei võtnud inimest Vene topeltkodakondsuse tõttu tööle

Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel on Soome välisministeerium keeldunud tööle võtmast inimest, kellel oli Soome ja Venemaa topeltkodakondsus. Märkimisväärne on see, et nimetatud inimesega oli varem juba tööleasumise asjus kokku lepitud.

Väljaande toimetajate kinnitusel on nad kuulanud ka audiosalvestist sellest, kuidas inimest keeldutakse tööle võtmast ning põhjusena mainitakse just nimelt Vene topeltkodakondsust. Salvestusel ütleb välisministeeriumi ametnik, et otsuse tegemisel lähtutakse ministeeriumi enda reeglitest, mis puudutavad paralleelset venemaa kodakondsust omavaid inimesi.

Ministeerium on hiljem väited mingite selliste olemasolu kohta tagasi lükanud.

Teema sai alguse Yle artiklist Soome kaitseväe kohta

Korraga Venemaa ja Soome kodakondsust omavate inimeste teema kerkis esile käesoleval nädalal, kui Soome rahvusringhääling kirjutas, kuidas kaitseväes on Vene topeltkodakondsusega inimesed erilise jälgimise alla võetud - näiteks ajateenistuses ei koolitata selliseid inimesi teatavaid ülesandeid täitma - ning et neid ei võeta kaitseväkke tööle.

Kaitseminister Jussi Niinistö ütles omakorda, et mingit sellist korraldust kaitseväes ei ole ning nimetas Yle allikate põhjal kirjutatud artiklit Soome mainet kahjustavaks teoks. Kaitseministri arvates langes Yle infooperatsiooni ja libauudise ohvriks. Yle omakorda kinnitab, et nende toimetajad on näinud isegi dokumenti, mille alusel Soome kaitseväes selline reegel kehtestati.

Küll aga tunnistas kaitseminister Niinistö, et tal on kavas algatada eelnõu, mille kohaselt topeltkodakondsusega inimesi edaspidi kaitseväkke tööle ei võetaks.

Topeltkodakondsus on Soome seaduste kohaselt lubatud alates 2003. aastast. Juba tollast eelnõu ette valmistades räägiti mingil määral võimalikest tekkida võivatest probleemidest, kuid tõsiselt murelikuks muutus Soome juhtkond nimetatud teemal alles pärast 2014. aastat, mil leidis aset Krimmi annekteerimine Venemaa poolt, kirjutab Yle oma analüüsis.

2014. aasta seisuga elas Soomes umbes 60 000 venelast, kellest umbes kolmandik omas topeltkodakondsust. Eriti murelikuks tegid Helsingit näiteks Venemaa seadused, mille kohaselt hakkas Moskva üha rohkem pöörama tähelepanu topeltkodakondsusega Vene kodanikele ja sellele, kuidas neid Venemaa huvides ära kasutada.

Seetõttu andis Soome president Sauli Niinistö ka siseministeeriumile korralduse teha analüüs Soome ja mõne teise riigi kodakondsust omavate inimeste kohta.