Maanteeameti plaanid tekitavad Saare- ja Hiiumaa vallas nördimust ({{commentsTotal}})

Kruusatee.
Kruusatee. Autor/allikas: Sander Saar

Saarlastel, hiidlastel ja Läänemaa elanikel pole lähiaastail konarlikest kruusateedest pääsu, sest maanteeametil pole kuni 2022. aastani plaanis ei Saare- ega Läänemaa teedele mustkatet panna ning Hiiumaal tehakse korda vaid üks teelõik.

Maanteeameti dokumendis "Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2019-2022" on loetelu teelõikudest, mis selles ajavahemikus uue katte saavad. Pikast loetelust jääb aga silma, et asfalteeritavate teede seas pole ühtki Saaremaa ega Läänemaa teelõiku ning Hiiumaal saab neil aastail tolmuvaba katte vaid Palade–Tubala teelõik.

Saaremaa vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk ütles ERR-ile, et nemad plaaniga rahul ei ole – vastupidi, valla nägemuses peaks maanteeamet nendegi maakonna teid lähiaastail asfalteerima.

"Põhjus, miks maanteeamet seda ei tee, on see, et meie liiklussagedus on piisavalt väike, Eestis on oluliselt suurema liikluskoormusega kruusateid," tõdes ta.

Tuisu sõnul on Saaremaal teedega tegeldud tegeilikult rohkem kui mujal.

"Varem oli nii, et piirkonnale anti mingi raha ja otsustusi tehti rohkem kohapeal, et mis remont ja millises ulatuses. Maakondades olid erinevad lähenemised ja Saare maakonnas on rohkem panustatud enda katete ehitusele. Nüüd sisuliselt karistatakse selle eest," tõdes Tuisk. "Meil on hästi tööd tehtud ja mujal jäetud tegemata."

Probleemseid kruusateid, mis hädasti asfalteerimist vajaks, leidub maakonnas piisavalt. Näiteks Tiirimetsa–Lümanda teelõigu remondi toetuseks on inimesed kogunud 300 allkirja, mis on Tuisu sõnul Saaremaa mõistes väga suur allkirjastanute hulk.

Ta lisas, et riigimaanteed on paraku riigi rida. Neid on Saaremaal 1100 kilomeetrit, valla teid aga 1500 kilomeetrit ja need on märksa kehvemas seisus kui riigimaanteed. "Ja kui vaadata teede-eelarvete vahet /.../ Siis meie jõud kindlasti ei ole minna riigiteid parandama," lausus Tuisk.

Maanteeametit ümber veenda ei ole tema sõnul mõtet proovida ja olukorda muuta saaks ainult poliitiline otsus. Amet teeb otsused oma metoodika põhjal, kus pingerida on täiesti teoreetiline. Tuisk tõi välja, et Eestis on katteta teid, kus liikleb päevas 300 autot, Saaremaal aga on katteta teedel liiklussagedus 70-80 autot. Seega liiklussageduse järgi võttes on maanteeameti otsus arusaadav, aga Saaremaa kontekstis kurb.

"Minu nägemus on, et kui saaks veel sada kilomeetrit kruusateed katte alla viidud, oleks hästi," sõnas ta.

Hiiumaa vallavalitsuse arenguosakonna juhataja Monika Pihlak ütles, et nad rõõmustavad selle üle, et maanteeamet on Hiiumaal mitmeid liiklusohtlikke kohti turvalisemaks muutnud ning viimasel kümnendil on tolmuvabaks saanud tuletornide juurde viivad teed, kuid samas ootavad nad, et riigimaanteede mustkatte alla viimine Hiiumaal jätkuks saaresisestel maanteedel, nagu on kokku lepitud ka Hiiumaa uues arengukavas.

Katet vajavate teedena loetles ta Puski–Käina, Nurste–Kuriste, Nurste–Harju, Vahtrepa tee, Suureranna tee, Taterma–Lelu ja Ühtri–Lelu tee ning Suuremõisa–Kallaste–Hellamaa tee.

"Muutuma peaks olukord, et teeinvesteeringute otsuseid tehakse üksnes liiklustiheduse alusel. Väiksema liiklustihedusega piirkondade nagu Hiiumaa puhul on regionaalpoliitiliselt õiglane arvestada lisaks kindlaks määratud koefitsenti," lausus Pihlak.

Ehkki maanteeameti kava ei näe riigiteede katmist lähiaastail ette ka Läänemaal, siis Haapsalu linnapea Urmas Sukles seda eriliseks probleemiks ei pea. Tema sõnul on linnaametnikud maanteeametiga suhelnud ja nende jaoks ei olnud otsus üllatav ega ootamatu.

Sukles ütles, et Haapsalu linna sees on kruusateid väga vähe, kuid kogu nende territooriumit arvesse võttes vajaksid mustkatet kaks teed.

"Üks on tee Ridala kiriku juurest ehk baptistide palvemaja juurest vana Asuküla poe juurde. See on väga kehvas seisus, kui on teede lagunemine. Seda tahaksime küll, et riik mingil hetkel selle korda teeks. Siis on üks väike teejupp veel, aga rohkem väga pole, võrreldes Võrumaaga oleme palju paremas seisus," ütles Sukles, pidades seda ka maanteeameti otsuse põhjuseks.

Samas märkis ta, et Asuküla–palvela teelõigu kohta tuleb kohalikelt sügisel ja kevadel kõvasti nurinat ning kuna üldiselt ei teata, et see tee kuulub riigile, saab pahameele enda kaela linn.

Maanteeamet teeb plaane riigiteede hoiukava alusel

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk vastas ERR-i küsimusele, miks pole mõnes maakonnas plaanis ühelegi kruusateele tolmuvaba katte panekut, et objektide valiku aluseks on valitsuse kinnitatud riigiteede teehoiukava põhimõtted ja eesmärgid.

"Pingerida moodustub näitajate põhjal nagu tolmu mõju, liiklussagedus, raskeliikluse osakaal, bussiliinid ja tee läheduses paiknevate teekasutajate arv. Seega ei vaadata ühtegi maakonda teisest eraldi ega tehta meelevaldseid valikuid," selgitas ta.

Sauk pidas võimalikuks, et nimetatud maakonnad on varasematel aastatel selles osas rohkem tähelepanu saanud kui mõned teised.

"Maanteeamet hoiab ja arendab oma teedevõrku terviklikust vaatest lähtudes. Seega ükski võimalik plaan, mille realiseerumine ei sõltu meist, ei oleme meie toimimispõhimõtetes midagi muutnud," lisas ameti peadirektor.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: