ECB nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,40 protsenti.

Nõukogu eeldab, et ECB baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel ka vähemalt 2019. aasta suvel ning igal juhul seni, kuni see on vajalik, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2 protsendist allpool, ent selle lähedal.

Keskpank kavatseb jaanuarist lõppenud varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist jätkata pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma ECB baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

ECB rahapoliitika üks eesmärk on hoida inflatsioon tasemel, mis on 2 protsendi lähedal, ent jääb sellest piirist allapoole. Detsembris aeglustus euroala inflatsioon 0,3 protsendipunkti 1,6 protsendile.

Draghi: majanduslanguse oht on väike

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles neljapäeval rahapoliitika istungi järel, et majanduslanguse oht on veel väike ja keskpangal on vahendeid halveneva kasvuväljavaatega võitlemiseks.

"Me saame järeldada, et ECB tahe või vahendid ei ole otsa saanud. Meil on kõik tööriistad endiselt alles," ütles Draghi ajakirjanikele, tuues välja madalad intressimäärad, odavad laenud pankadele ja tähtajani jõudnud võlakirjade reinvesteerimise.

Draghi märkis ka, et keskpank ei kiirusta intressimäärade tõstmisega.

Neljapäeval ütles Draghi ka, et euroala majanduse väljavaate riskid on muutunud negatiivseks.

"Euroala kasvuväljavaadet puudutavad riskid on muutunud negatiivseks, tulenevalt jätkuvatest ebakindlustest, mis on seotud geopoliitiliste faktorite, protektsionismi ohu, arenevate turgude haavatavuse ja finantsturgude volatiilsusega," ütles Draghi.

Hiljutised majandusnäitajad "on jätkuvalt olnud oodatust nõrgemad", märkis keskpankur, tuues põhjustena välja "nõrgema välisnõudluse ja osad riigi- ja sektoripõhised faktorid"

Euroala majandus kasvas mullu kolmandas kvartalis kvartaliga 0,2 protsenti, võrreldes kahe eelneva kvartali 0,4 protsendiga. Analüütikute hinnangul jääb kasv ka neljandas kvartalis madalaks.

Draghi ütles pressikonverentsil aga, et ECB nõukogu hinnangul on "majanduslanguse tõenäosus madal".