Ajalehe Financial Times hinnangul on tegu märgiga, et mure majanduskasvu aeglustumise pärast on levinud ka eurotsooni riikidesse, mis seni on olnud stiimulmeetmete suhtes kõige kriitilisemad.

Knot, keda peetakse ka praeguse ECB presidendi Mario Draghi üheks võimalikuks mantlipärijaks, selgitas ajalehele, et ECB peaks praegu põhjalikumalt analüüsima, kui halvasti majandusel läheb, ning alles siis jätkama sammudega rahanduspoliitika normaliseerimiseks.

"Praegusel hetkel on "ootame ja vaatame" suhtumine ilmselt kõige optimaalsem suhtumine," nentis ta. "Meil on nüüd selja taga kaks kvartalit, kus majanduskasv on olnud alla ootuste, mis tähendab, et ka inflatsioonisurve lükkub mõnevõrra edasi."

Knot ütles alles eelmisel aastal, et ECB peaks arutama juba intressimäärade tõstmist. Tema praegune seisukoht aga näitab, et ta on liikunud lähemale Draghi ja ECB nõukogu enamuse hoiakule ja et mure oodatust väiksema majanduskasvu pärast on eurotsoonis laiemalt levimas.

Draghi ametiaeg lõppeb käesoleva aasta oktoobris ning 51-aastane Knot on üks võimalikest kandidaatidest, keda peetakse ECB järgmiseks presidendiks.

Teisteks tõenäolisteks kandidaatideks on Bundesbanki president Jens Weidmann, Banque de France'i juht François Villeroy de Galhau, Soome keskpanga praegune president Olli Rehn ja tema eelkäija Erkki Liikanen ning Eesti Panga senine president Ardo Hansson.