Tulevikus võib tavapäratust rahast lihtsamini ilma jääda ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kui riigikogu võtab vastu seaduse, mis kehtestab pöördtõendamise kohustuse, siis võivad inimesed ja ettevõtted hakata tulevikus tavapäratuid tehinguid tehes oma rahast ilma jääma ka ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Muudatusega võib politsei rahapesu andmebüroo saada õiguse inimeste vara arestida ja kui aasta jooksul inimene ei suuda piisavalt tõestada selle päritolu, siis see ära võtta.

Pangad ja muud asutused teevad tavapärase töö käigus rahapesu andmebüroole teatise umbes 5500 tehingu osas. Need tehingud ei ole rahapesu, vaid need vastavad teatud tingimustele, mis viitavad rahapesu riskile.

Rahapesu andmebüroole esitatud teadetest olid möödunud aastal 1611 summapõhised ja 3807 kahtluspõhised. Rahapesu andmebüroo kontrollib neid teatiseid ja mõne osas alustab ka menetlust.

Kehtiva seaduse alusel piirab andmebüroo piisava kahtluse korral konto kasutamist 30 päevaks ja küsib lisainformatsiooni tehingu kohta. Kui piisavat lisainformatsiooni ei laeku, võib rahapesu andmebüroo piirata konto kasutamist veel lisaks 60 päevaks ja seejärel esitada prokuratuurile kuriteoteate. Kriminaalmenetluse käigus siis otsustatakse, kas tegemist võib olla rahapesuga ja kas raha tuleks konfiskeerida. Kokku seadis rahapesu andmebüroo möödunud aastal 54 piirangut, millest prokuratuurile teatati viiest juhtumist summas 2,3 miljonit eurot.

Riigikogu menetluses olev seadus muudaks praegust olukorda. Selle asemel, et raha konfiskeerimiseks oleks vaja läbida kriminaalmenetlus, saab rahapesu andmebüroo võimaluse taotleda halduskohtult kahtluse korral vara kasutamise piirangut üheks aastaks.

Antud aasta jooksul on vara omanikul vaja tõestada, et ta on selle omanik ja samuti, et ta on hankinud selle seaduslikul viisil. See tähendab, et peab esitama lepinguid, arveid, infot tehingupartnerite kohta ja muud sellist. Kui aasta möödudes ei ole rahapesu andmebüroole piisavalt tõendatud raha seaduslikku kuulumist, siis saab rahapesu andmebüroo pöörduda taas halduskohtusse selleks, et vara kanda riigi omandisse.

Rahapesu andmebüroo endise juhi, praeguse LHV Panga rahapesu tõkestamise juhi ning Eesti Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juhi Aivar Pauli sõnul on pangad üldiselt teatud juhtudel pöördtõendamise seadusesse sisseviimist toetavad. Tema sõnul vähendab selline võimalus Eesti atraktiivsust rahapesu kanalina ja seega vähendaks pankade riske, sest võimalikku rahapesu oleks vähem. Samas märkis Paul, et pankade ja pangaliidu mõttes võiks seda tüüpi pöördtõendamist kasutada pigem harva.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, mis osales rahapesu tõkestamise karmistamise plaanide väljatöötamises ja toetab muudatuse eesmärki rahapesu riske vähendada, pööratud tõendamiskohustuse kehtestamist ei toeta. "Antud muudatuse puhul on tegemist väga olulise erandiga Eesti õigusruumis ja seega on enne seaduse muutmist oluline analüüsida nii riivet põhiseadusega kui ka sellele järgneda võivaid tagajärgi," ütles koja kommunikatsioonijuht Kaur Orgusaar.

"Pöördtõestamine teeks oluliselt lihtsamaks pankade ja uurijate töö. Näiteks pankadel on keeruline saada tõendatud dokumente, mis pädevad. Näiteks kõik oskavad paberi peal produtseerida kauba liikumist ja tõendada, et kaup oli olemas. Aga reaalsus oli tihti midagi muud, sageli ei vasta ülekannete põhjenduseks esitatud dokumendid tegelikkusele ning vastav esitatud informatsioon saab kas ütluste, ekspertiiside või muude tõenditega ümber lükatud," rääkis Orgusaar.

"Siin on aga teine pool, millega peab arvestama: Kes peab tõendama, et ma olen eksinud seaduse vastu - riik või isik/ettevõtja? Õigusriigis on see ära reguleeritud," lisas ta. "Eelnõu seletuskirja kohaselt on võimalik rakendada meetmeid ja piirata vara käsutamist selliste juhtumite korral, mille osas on kindlaks tehtud, et vara suhtes esinevad rahapesu tunnused, ent vara päritolu ja selle üksikasjalist seost konkreetse eelkuriteoga ei ole võimalik tõendada. Väga lihtsustatult: politsei võib väita, et raha Venemaa päritolu on piisav rahapesutunnus vara käsutamise piiramiseks ja ühel hetkel konfiskeerimiseks."

Õiguskantsler: ausate inimeste õigusi ülemäära piirata ei tohi

Ka õiguskantsler Ülle Madise leiab, et rahapesuvastane võitlus on oluline ja selleks on vaja toimivaid abinõusid. Seejuures ei tohi tema sõnul aga ülemääraselt piirata ausate inimeste ja ettevõtjate õigusi, leida tuleb põhiseaduspärane erinevate huvide tasakaal.

Kui kellelegi tehakse ülekandeid, mis väljuvad niiöelda tavalisest mustrist, võib eelnõu kohaselt kuni aastaks ajaks kinni panna ka täiesti õiguskuuleka inimese konto, märkis Madise. "Näiteks, kui keegi on midagi interneti kaudu müünud ja saanud võõralt inimeselt ülekandega raha, laenanud välismaal asuvalt sõbralt, teinud oma kontole aastatega kogutud sularaha sissemakseid ja muud sellist."

Neil juhtudel on Madise sõnul ausal inimesel keeruline või suisa võimatu tõendada, et raha pole ebaseaduslikku päritolu. Samuti näeb õiguskantsler probleemi selles, et ei ole ette nähtud kahju hüvitamise meetmeid ega intressi tasumist, kui peaks selguma, et raha peeti kinni alusetult.

"Probleem on selles, et piirid selliseks ulatuslikuks inimese konto kasutamise piiramiseks on äärmiselt avarad. Kui nüüd püstitada tavakohane küsimus, kas mõni suurem rahapesu afäär, mis meil on toimunud, oleks ära jäänud, kui need reeglid oleksid kehtinud, siis kõik asjatundjad on üksmeelselt vastanud, et ei. Lihtsalt heidutuseks ülikarme karistusi, ülikarme piiranguid, kehtestada ei või. Sest me ei tea ette, kuidas neid võidakse rakendada, ja see jutt sellest, et ega seda nii karmilt ei rakendata, ei tohi õigusriigis mitte kedagi veenda," rääkis Madise.

Madise avaldas neljapäeval ERR-i saates "Esimene stuudio" lootust, et eelnõu esitatud kujul vastu ei võeta. Kui siiski eelnõu peaks sellisel kujul riigikogu toetuse leidma, siis on ta valmis vaidlustama seaduse riigikohtus, mis peaks hindama, kas muudatused on põhiseadusega kooskõlas.

Muudatuse väljatöötamist juhtinud rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Ülle Eelmaa ütles, et muudatuste pöördtõendamise kehtestamine on ette nähtud väga väikeses hulgas olukordades kasutamiseks. Selleks, et aastaks kellegi raha kasutamist keelata, on algselt vaja läbida 30+60-päevane esialgne menetlus ja seejärel oleks võimalik piirata raha kasutamist. See piirang ei oleks seotud kriminaalmenetluse käiguga ja isegi, kui kriminaalmenetluses ei jõutaks süüdimõistva otsuseni, oleks siiski võimalik rahapesu andmebürool kahtlast raha kinni hoida ja hiljem ka ära võtta. Pööratud tõendamiskohustus võiks Eelmaa sõnul näiteks möödunud aasta statistikal rakenduda viiel juhul.

Tagurpidi tõendamiskohustuse rakendamine on Eelmaa hinnangul haldusmeede, mitte karistusõiguslik meede. See tähendab, et kedagi ei karistata tema raha kasutamise piiramise ja selle hilisema riigituludesse määramisega. "Kehtiva seaduse kitsaskoht on see, et kriminaalasja saab alustada vaid juhul, kui riik on tõendanud, et vara on kuritegelikku päritolu ehk teisisõnu, et selle saamiseks on toime pandud kuritegu. Arvestades rahapesu rahvusvahelist olemust, on see aga enamikul juhtudel äärmiselt keeruline," ütles Eelmaa.

Audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused, vara legaalse päritolu pööratud tõendamiskoormus) 771 SE sai valitsuse toetuse novembri lõpus ja nüüd on see riigikogu menetluses. Menetlust juhib õiguskomisjon.

Riigikogu õiguskomisjoni juht Jaanus Karilaid (Keskerakond) ütles, et eelnõu arutamine on esmaspäeval õiguskomisjoni päevakorras. Istungil on kohal lisaks komisjoni liikmetele veel sise-, justiits- ja rahandusministeeriumi esindajad, samuti õiguskantsleri büroo esindaja. Õiguskantsleri büroo peaks esmaspäevaks komisjonile esitama ka oma selgema seisukoha seoses seadusega. "Siis saame alles selgema seisukoha," ütles Karilaid. "Kui saame vastuoludest üle, siis pean 771 vastuvõtmist reaalseks veebruaris," ütles Karilaid.

Pöördtõendamise seaduses kehtestamiseks näeks Madise lahendusena summade ja tingimuste täpsustamist, millest alates pöördtõendamise kohustus võib tekkida. Samuti tuleks tema hinnangul näha ka inimestele ette intressi maksmine, kui raha on asjatult kinni peetud. Aivar Pauli hinnangul võiks pöördtõendamist rakendada alles peale kriminaalmenetlust ja mitte selle asemel või eel.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: