Peaminister Ratas: sisepoliitika helistikku ei dikteeri EKRE ({{commentsTotal}})

Toomas Sildam ja Jüri Ratas Stenbocki majas.
Toomas Sildam ja Jüri Ratas Stenbocki majas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Peaminister Jüri Ratas ütles ERR-i raadiouudiste aastalõpu saatele "Päevakaja" antud pikemas usutluses, et poliitilistel ametikohtadel olevad inimesed peavad aru saama, et iga lause ja iga sõna võib tuua väga suure turbulentsuse. Järgmisel nädalal võib poliitiku reiting küll kasvada, aga kuu lõpuks võib see tuua katastroofi, leiab Ratas.

Mul on üks tsitaat. "Me ei lase endast kunagi üle sõita, sest see on meie mäng..."

Genka ja Paul Oja!

Just. Edasi läheb nii: "...meil on seda jõudu, et alati võita..." See on räppar Genka ja Paul Oja korvpallihümn "Meie mäng", mille videot te ikka ja jälle vaatate. Miks?

Sest selles videos, mis on suuresti filmitud Mustamäel või Kristiines, meenub paljudele toonastele korvpalli mänginutele, et täpselt nii see oligi. Hüpati kusagil treppidel ühe jalaga üles, teise jalaga üles, saalid olid väiksed ja kitsad, kindlasti meenub suur eesmärgile pühendumine ja et keegi on eeskuju, kuidas jõuda korvpallis kaugele. Kalev 1991 meenub, kui ta tuli viimast korda NSV Liidu meistriks. Kõik see... Ja sel laulul on ka hea rütm.

Genka ehk Henry Kõrvits on selle lauluga tänanud kõiki trennikaaslasi, tänu kellele sai ta aru, et oma positsiooni eest nii väljakul kui päris elus peab võitlema. Kui karm võitlus on igapäevane poliitika?

See on tõsine võitlus, vastab tõele. Päris palju paralleele spordist. Pead arvestama, et eksida ei tohi, kas oled [korvpalliplatsil] vabaviskel või valitsuse pressikonverentsil.

Armu ei anta?

Nõrkused kasutatakse vastaspoolelt ära alati.

Jüri Ratas AK-s Autor: Priit Mürk/ERR

Ja tänased liitlased on homsed konkurendid, nagu juhtus Keskerakonna toetatud ja siis teile selja keeranud EKRE-ga. Valus?

Arvan, et kõik [erakonnad], kes on riigikogus, võiksid tegelikult olla koostööpartnerid. Kas koostööpartnerid koalitsiooni mõttes või... ka opositsioon saab olla koostööpartner.

Aga ühte ma ütlen küll, et on mingid piirid, mida ületades ei saa koostööd teha. EKRE puhul on see piir täna tõesti seal, mis minu jaoks on probleemne. Kuidas nad ütlevad inimestele? "Pea maha!" See ei ole kuidagi vastuvõetav.

Aga... Kui neid valitakse riigikogu järgmisesse koosseisu – tänaseid reitinguid vaadates on nende toetus suur ja nad valitakse sinna – ja kui nad muudavad oma põhimõtteid, siis ei saa minu arvates keegi öelda riigikokku valitud erakonnale, et sinuga me koostööd ei tee.

Koostöö võib olla opositsiooniparteide vahel, mõnikord ka opositsiooni ja koalitsiooni vahel, kuid hoopis teine asi on valitsuskoostöö.

See on väga erinev, vastutus on väga erinev. Kui oled opositsioonis, ja minul on see kogemus olemas, saad rääkida 100 protsenti ainult ja ainult oma programmist. Kui oled koalitsioonis, pead arvestama hoopis laiapõhjalisemalt Eesti ühiskonnaga. See, et Eestis on koalitsioonivalitsuste mudel, on Eesti inimestele ja ühiskonnale väga hea. See on laiapõhjalisem kui ühe erakonna nägemus.

Kas teie kujutate ette, et olete valitsuses koos EKRE-ga?

Tänases seisus ma seda ette ei kujuta.

Jüri Ratas enne ETV saadet "Esimene stuudio". Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Kas EKRE dikteerib praegu sisepoliitika helistikku ja mõni erakond võib häälte nimel "ekrestuda"?

On mõned erakonnad, kes alati peavad oma väljaütlemistes mõõtu võtma neist, kes tunduvad neile kõige lähemad konkurendid. Nii et mõningad erakonnad mõtlevad sellele kindlasti intensiivsemalt. Kas tema (EKRE, toim) dikteerib helistikku, siis vastus on – ei. Olen täiesti veendunud, et paljud erakonnad näevad Eesti elu laiemalt sellest, kes suudab oma seisukohtadega veel rohkem äärmusesse minna.

Korvpallis ei tohi lüüa, poliitikas lüüakse vägagi teravalt. Kuidas te valu talute?

Iga päevaga järjest rohkem, ainult et – ka poliitikas ei tohi kunagi robotiks muutuda. Me kõik oleme inimesed. Minu meelest peab poliitikasse alati jääma teatud osa emotsioonidest.

Emotsioonid mõnikord üle ka keevad?

(Paus) Kaptenil ei tohi kunagi emotsioonid üle keeda. Siis ei ole ta järgmises mängus kapten. Siis võistkond kaotab.

Kahe aastaga on teile palju enesekindlust juurde tulnud.

Selleks on Eesti rahvas andnud suurepärase võimaluse. Eesti on olnud eesistuja Euroopa Liidu Nõukogus, see on olnud aeg, kui loodetavasti kõik ütleme uhkusega, et meie riik on 100-aastane. Mul on olnud suur au olla sel ajal oma ametikohal. Loomulikult annab see enesekindlust. Aga – ühtegi mängu ei minda mütsiga lööma.

Neli aastat tagasi tegi Genka räpiloo BC Kalev/Cramo keskmängija Bamba Falli auks. Selle refräänis on sõnad "Las see mäng vahel lappab..." Kui sageli on teil peaministrina valitsuse poliitika lappama läinud?

Meil on olnud üks valitsuskriis, seda ei saa eitada. Need olid rasked päevad ja nädalad sel tormisel merel, kui laev oli natuke oli kreenis, kuid saime õige suuna tagasi.

Jüri Ratas, Karin Ratas, Donald Trump ja Melania Trump. Autor: SCANPIX / AP / AFP / REUTERS

On see aasta olnud teie jaoks suuresti valitsuse kooshoidmise aasta?

Ma väga loodan, et hinnanguid aastale 2018 saab anda natuke rohkem, kui oleme tulevikus ja siis vaatame tagasi. Loodan, et see on olnud Eesti edasimineku aasta.

Aga muidugi pead peaministrina kogu aeg tasakaalu hoidma, arvestades ka tänast valitsust, mille erakonnad on teatud küsimustes  ideoloogiliselt väga eri meelt.

Oli sel aastal ka hetk, kui korraks mõtlesite, et nüüd läheb valitsus laiali?

(Paus) Seda usku, et tänane valitsus teeb oma töö motiveeritult lõpuni ja ei tiksu, ei võtnud mitte keegi mult kordagi ära. (Naeratab)

Kas valitsusliit jääb valimisteni kokku?

Muidugi.

Kuidas on teil õnnestunud see valitsus koos hoida?

On olnud kõikide selle meeskonna mängijate tahe, teha neid olulisi reforme...

Igakord ei ole see tahe küll kõigi poolt välja paistnud.

Päeva lõpus ikka on. Üles tõusnud emotsioone ei saa eitada, aga lõpuks on hinnatud olulisi reforme, mida meie valitsus on teinud. Ka viimasel korral [valitsuskriisi ajal] mõtlesid paljud, et kui valitsus kukub, aga meil on kaante vahel järgmise aasta eelarve, mis siis ei olnud veel [riigikogus] vastu võetud ning mis sisaldas olulisi häid muudatusi ühiskonnas – tervishoid, pensionireform, kaitsereform, põllumajandusreform, tulumaksureformiga edasiminek. Siin on palju, mida oleme kahe aasta jooksul tähtsaks pidanud: inimeste kindlustunne, ühiskonna ühtsus, stabiilsus ja selle kursi hoidmine.

75 päeva enne valimisi on erakondadel ka pisemaid muresid, mitte ainult nii suuri ja globaalseid eesmärke.

Kindlasti on ka pisemaid muresid, kuigi teiste sisse me ei näe. Kui ma räägin sellest, mida ise tunnen, siis ma ei tea, milline on valimistulemus 75 päeva pärast, 3. märtsi õhtul...

Jüri Ratas Kihnus. Autor: Riigikantselei.

Keskerakond võidab valimised?

See ei ole ega saagi olla kivisse raiutud. Novembris näitas [uuringufirma] Kantar-Emori uuring 29 protsendi toetusega Reformierakonnale esikohta. Keskerakonnal oli 25 protsenti.

Olen [oma] erakonnale öelnud väga lihtsa asja: kui soovime, et Eesti ühiskond oleks ka järgmisel aastal suunaga sidususe ja ühtehoidmise poole, kui me soovime ebavõrdsuse vähenemist, et mitte kedagi ei jäeta maha ja keegi ei pea tundma end vähem väärtustatuna, siis on ainult üks vahend – selleks on valimiste võit. Valimiste võidu kõige olulisemaks momendiks on see, et ei tule istuda toas, vaid tuleb käia, kuulata inimesi, rääkida oma seisukohti, tuleb kohtuda inimestega. Selleks on Keskerakond palju tööd teinud ja teeb ka järgmised natuke rohkem kui kaks kuud.

Kuidas rahustada kurjust ja tigedust, mida oleme näinud eriti viimastel kuudel, just seoses ÜRO ränderaamistikuga?

See on raskem pool Eesti ühiskonnast ja rõõmustamise kohta siin ei ole. Kuidas rahustada? Need inimesed, kes on poliitilistel ametikohtadel, peavad aru saama, et iga lause, ka iga sõna võib tuua väga suure turbulentsuse, aga võib ka rahustada ühiskonda. Kõik pooltõed, isegi valeuudised kindlasti suurendavad turbulentsust. Seda ei tohiks ükski poliitik lubada. Järgmisel nädalal võib tema reiting küll kasvada, aga kuu lõpuks võib see tuua katastroofi. Vastutustunne on see, mis peab saatma poliitikuid ka kolm kuud enne valimisi.

Mõnikord võib turbulentsuse tuua ka see, kui sõna jäetakse ütlemata, kui liiga vähe räägitakse.

See, et ränderaamistikku saanuks veel rohkem selgitada, vastab tõele. Alustan endast, mis ma siin teistele näpuga näitan. Võtame need, kes ütlevad, et ränderaamistikku ei ole vaja, sest Eestisse ei ole oodatud pagulaskvoodid ja massimmigratsioon. Ja kui võtame need, kes ütlevad, et ränderaamistikku on vaja, siis ka nemad kasutavad sama lauset: Eestisse ei ole vaja pagulaskvoote ja siia ei ole oodatud massimmigratsioon. Probleem on selles, et sinna jõudmise teid nähakse erinevalt.

Ränderaamistikku on vaja selleks, et rahvusvaheliselt, riikide vahel tõkestada illegaalset rännet. Seega on mõlema grupi soov üks ja seesama.

Jüri Ratas ja Angela Merkel. Autor: Reuters/Scanpix

Kui oleksite tavaline inimene, näiteks Kilingi-Nõmme kaupluse ehitustarvete osakonna müüja Jüri, siis mida arvaksite peaminister Jüri Ratase tegevusest?

Kas on keegi tööinimene või pensionipõlves või õpib, kõik saavad arvata peaminister Jüri Ratasest täpselt seda, milleks põhiseadus neile võimaluse annab – nad on kõrgema võimu kandjad ja oma arvamuse väljendavad valimistel. Mina olen lähtunud sellest, et ei ole tähtis, oled sa Kilingi-Nõmmes, Kärdlas, Narvas, Tallinnas või Põlvas, peaminister tuleb olla kõigile Eesti elanikele.

Mis tunne on olla Eesti kõige mõjukam inimene?

Huvitav nimetus... Tegelikult on Eesti kõige mõjukam inimene Eesti elanik, kes teeb südamega õpetaja või politseiniku või ajakirjaniku või kalamehe või poemüüja tööd... Mina ei võta ennast nende ametikohtade kõrval kuidagi teistsuguse inimesena. Jüri Ratas on lihtne ja tavaline Eestimaa elanik. Sellest ma lähtun. Siiralt.

Peaminister ei ole kunagi lihtne ja tavaline. Peaminister on alati keeruline olla ja see on ebatavaline amet.

Kõik tööd on keerulised. Töö on töö ja tööd tuleb teha südamega ja hingega. Aga muidu... Ma teen ju neid samu asju, mida tegin kaks, viis või kümme aastat tagasi – korsten on vaja ikka pühkida, hekk on vaja ikka ära lõigata, puud on vaja ikka ära lõhkuda ja riita laduda. Väga paljud Eesti inimesed toimetavad selliselt.

Mida te järgmiseks aastaks iseendale soovite?

Kindlasti eeskätt seda, et minu lähedastel, ka abikaasal ja meie neljal lapsel läheb hästi. Et nad õpivad, õppedukus on hea, et püsib nende huvi huvialaringide vastu ja kõige väiksemale lapsele soovin kasvamist. See on kõige olulisem. Ja et tervis oleks kõigil korras.

Aga Eestile?

Et number 3498 saaks ületatud. Möödunud aastal tõusis Eesti rahvaarv 3498 inimese võrra ja seda ma soovingi – et meie rahvaarv tõuseks, et meie iive kasvaks, meie kindlustunne suureneks, ebavõrdsus väheneks. Lihtsad soovid.

Jüri Ratas mängimas eriolümpia sportlastega korvpalli. Autor: Priit Mürk/ERR

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: