Alexander Kofkini kaitsja Aivar Pilv peab tõenäoliseks, et tervise tõttu kohtumenetlusest vabastatud Edgar Savisaar võib edasises kohtumenetluses keelduda ka tunnistajana ütluste andmisest väidetavate erinevate altkäemaksuepisoodide faktiliste asjaolude kohta.

"Teatavasti on Edgar Savisaar ja ka Alexander Kofkin kogu aeg oma süüd eitanud, kui pole kohtus ütlusi andnud omapoolseteks selgitusteks ja vastuväideteks süüdistusele. Kui need jäävadki Savisaare poolt andmata, siis ei ole ka tema vastuväiteid võimalik analüüsida ja hinnata koosmõjus teiste tõenditega," nentis Pilv.

Pilve sõnul tuleb kellegi süü olemasolu või selle puudumine õiguslikult lahendada teiste tõendite alusel, mis muudab sisulise hinnangu andmise üldjuhul sellistes asjades keerulisemaks, mitte lihtsamaks.

Pilv märkis, et kohus peab kindlasti sisuliselt ära lahendama ka tema poolt juba tänavu 5. juunil ehk Savisaare suhtes tehtud maakohtu määruse kuulutamise päeval esitatud taotluse Kofkini suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu.

"See taotlus on seniajani lahendamata ja kohus ei saa enne asja sisulist arutamist jätkata, sest sellest lahendist sõltub edasise menetluse jaoks kohtualuste ring," nentis Pilv.

Kaitsja selgituste kohaselt on tema poolt esitatud taotluses põhjalikult käsitletud asjaolusid, millest lähtuvalt on kriminaalmenetlus tema kaitsealuse suhtes alanud riigiprokuratuuri poolt 9.veebruaril 2011. aastal Šveitsile esitatud rahvusvahelisest õigusabipalvest.

"Selle esitamisest sai 2011. aasta lõpus teadlikuks ka Alexander Kofkin ning need menetlustoimingud olid asukohariigi kohtus vaidlustatud. Seega Kofkin alates 2011. aasta lõpust teadlik tema suhtes läbiviidavast kriminaalmenetlusest ja sellega kaasnevatest õiguste riivest, mis on mõistliku menetlusaja arvutamise lähtekohaks rahvusvaheliste kriteeriumide järgi," märkis Pilv.

Pilve sõnul on maakohtule taotluse esitamise ajaks kriminaalmenetlus Kofkini suhtes kestnud ca 6,5 aastat ja käesolevaks ajaks üle seitsme aasta.

"Seega on käesolevaks ajaks ületatud nii Euroopa inimõiguste kohtu kui ka Eesti kohtupraktikas tunnustatud keeruliste asjade mõistliku menetlusaja kriteerium, milleks loetakse maksimaalselt 5-7 aastat sõltuvalt asjast," tõdes Pilv.

Pilve sõnul pole Kofkin ise oma tegevusega menetlusaja venimist põhjustanud.

"Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus ajas vältima õiguste rikkumise süvenemist edasises menetluses ning selle lõpetama, kui pole tõenäoline asja sisuline lahendamine lähiajal ehk kuni kuue kuu jooksul," märkis ta.

"Olukorras, kus menetlus on pooleli maakohtus, on ilmne, et jõustunud kohtulahendini pole mõeldav jõuda isegi järgneva aasta jooksul. Seejuures tuleb arvestada ka kaitsealuse kaebeõigust maakohtu ja ringkonnakohtu lahendite vaidlustamiseks, kui prokurör või kaitsja kohtumäärusega ei nõustu ja selle vaidlustavad. Ka see nõuab aega enne kui asja on võimalik sisuliselt arutada," lisas Pilv.