"Otse uudistemajast": mida oodata aastal 2019 Eestis ja maailmas? ({{commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev

Ajakirjanikud Anvar Samost, Toomas Sildam ja Urmet Kook prognoosisid ERR-i veebisaates 2019. aasta olulisemaid sündmusi ja teemasid nii Eestis kui ka välismaal.

Alustuseks puudutasid ajakirjanikud Brexiti teemat, mille suhtes peaks juba jaanuarikuus tulema selgus. Anvar Samost küsis, kas Eesti jaoks on selles suurt mõju, kas lahkumine Euroopa Liidust toimub korrapäraselt või ilma leppeta.

Urmet Kook vastas, et mõlemal juhul on brittide lahkumine Euroopa Liidust Eesti jaoks negatiivse mõjuga.

Toomas Sildam leidis, et kui lepet ei tule ja jätkub segadus, siis saavad püssirohtu juurde euroskeptikud.

Samost lisas, et kõige negatiivsem oleks mõni uus lahkumisteemaline referendum. "Aga see perspektiiv meid vist praegu ei ähvarda," ütles ta.

Samosti sõnul oleks Eesti jaoks negatiivne ka Theresa May valitsuse langemine ja Jeremy Corbyni valitsuse tõusmine.

Märtsis toimuvatest riigikogu valimistest rääkides rõhutas Samost, et Keskerakond ei olegi kunagi peaministrierakonnana valimistele läinud. "Tegemist on üle hulga aja üsna lahtise olukorraga," ütles Samost.

Sildami hinnangul on raske ette kujutada Keskerakonna ja Reformierakonna sõbralikku valitsuskoalitsiooni pärast valimisi. "Mulle tundub, et mõned Reformierakonnast teele saadetud sisemised torpeedod on end liiga hoogsalt lendu lasknud ja Keskerakonnaga valitsuse moodustamise teeb see keeruliseks," lausus ta.

Samosti pilgu läbi on see ilmselt koalitsiooni kokkupanemise ajaks juba unustatav. "Küll aga on Reformierakond olnud opositsioonis ja Reformierakonna liikmete surve minna valitsusse on kindlasti märkimisväärne," sõnas Samost.

Samost ütles, et Reformierakonna teiseks jäämine riigikogu valimistel võib negatiivselt mõjutada ka nende tulemust Euroopa Parlamendi valimistel.

Kook ennustas samuti, et pigem negatiivselt. Tema sõnul tekiksid erakonnas sisepinged ning teravalt tõusetuks küsimus, kas Kaja Kallas peaks lahkuma juhi kohalt.

Sildam lisas, et mõju oleks ka sellel kuidas läheks Keskerakonnal valitsuse moodustamine.

"Ma arvan, et EKRE-l on ka suur soov valitsuses osaleda," sõnas Sildam. Samost seda ei usu.

Samosti hinnangul võidakse Euroopa protestimeeleolude kontekstis kanaliseeruda frustratsioon Euroopa Parlamendi valimistele. Sildami ütles, et kui Suurbritannias segadus kestab, siis sellest saavad jõudu euroskeptilised parteid ja EKRE võib saada Euroopa Parlamendi valimistel hääli.

 

Ajakirjanikud rääkisid ka Eesti püüdlustest saada ÜRO julgeoleku nõukogu ajutiseks liikmeks.

"Ma ei ole veel kuskilt lugenud veenvat põhjendust, miks seda vaja on. Mida see siis nii väga Eestile annab? Mis see meie julgeolekule või positsioonile annab?" Sildam ja Samost nõustusid selles küsimuses Koogiga.

Sildam lisas, et kui Eesti selle koha saaks, siis see tähendaks, et Eesti peab oluliselt suurendama oma personali ÜRO-s jne. "Võib-olla Eesti võiks hoopis toetada talle julgeolekuliselt ja majanduslikult oluliste riikide välisesindusi?" küsis Sildam.

Sügise ühe olulisema teemana tõstatas Samost selle, et USA-s käib sel ajal tõenäoliselt juba ettevalmistus presidendivalimisteks. Asjaolu, et esindajatekoda on läinud vabariiklastelt demokraatide kätte, on tema sõnul loonud uue olukorra.

Samuti süvendab teadmatust Muelleri nn Venemaa uurimine. "USA-s on pidevalt endaga nii palju tegemist, et meil jääb pöialt hoida, et Eesti ei tulegi jutuks."

Majandusest rääkides ütles Samost, et keskmise palga tõus Eestis on tuntav ning hetkel on majandusele mingit ohustsenaariumi näha, sest Eesti on maailmamajandusega nii integreerunud.

Sildam nägi asja natuke tumedamates toonides ja rõhutas, et see on kõigest keskmine palk.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: