Laidmets ütles, et viimastel päevadel on ministeerium saanud märkimisväärse hulga signaale, et Kohtla-Järve venekeelne kogukond soovib personaalseid kokkusaamisi ministeeriumi esindajatega.

"Suhtume sellesse soovi kohase tähelepanuga ja peame õiglaseks sarnaselt eesti kogukonnaga arutada ja selgitada riigigümnaasiumi teemaderingi eraldiseisvalt ka vene elanikkonnaga," lubas kantsler.

Laidmets rõhutas, et tegu on väga olulise õppeasutusega Ida-Virumaal ning ministeerium ei saa tegutseda kiirustades ega lasta end emotsioonidest kaasa viia.

"Peame ära kuulama kõik asjaosalised, tuginema ekspertteadmistele – kaasame täiendavalt asjatundjaid ja eksperte, kes tunnevad suurepäraselt nii haridus- kui ka keeleküsimuste problemaatikat," ütles Laidmets.

Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal teatas sel nädalal, et loodavas Kohtla-Järve gümnaasiumis ootab kümnendatesse klassidesse astujaid täielikult eestikeelne õpe. Abituriendid ja 11. klass saavad edasi õppida alustatud õppekava järgi.

Laidmets teatas nüüd, et asi pole must ja valge. "Kuna eesmärk on iga õpilase individuaalne arengutee, peame olema valmis selleks, et tagada igale õpilase tema arengut toetav lahendus, mis tähendab, et ei ole mõistlik jääda kinni loosungitesse, et kas kõik eesti keeles või mitte midagi. Kuigi loomulikult on kaugem ja peamine eesmärk ühtluskool ja suurepärane eesti keele oskus kõikidel õpilastel," selgitas ta.

Ta lisas, et kui seni on haridusministeerium pidanud läbirääkimisi eelkõige linnajuhtide ja koolijuhtidega, siis nüüd võetakse fookusesse õpilased.

"Peame lähtuma iga õpilase individuaalsetest võimetest ja vajadustest, mille väljaselgitamine on praegu ülesanne number üks. Kui õppuritega on räägitud, siis täpsustame tegevuskava," lubas kantsler.

"Aktuaalsele kaamerale" rääkis Laidmets, et ministeeriumi sõnum on see, et koolid peaks olema eestikeelsed. "Seal on eesti keel selleks, et minna kõrgkooli ja et Eesti ühiskonnas hakkama saada, väga hästi omandada. Küll on küsimus selles, kui kiiresti toimub see üleminek. Seal on tõepoolest erinevaid nägemusi ja eks me nendes nägemustest peame leidma selle kuldse kesktee, mis kõigile sobib."

Kohla-Järve linn pooldab 60/40 õppekava

Kohtla-Järve abilinnapea Niina Aleksejeva arvates peaks haridusministeerium järgima algset plaani, et riigigümnaasiumis saavad linna vene lapsed osa aineid õppida oma emakeeles ehk koolis võiks olla lisaks eestikeelsele õppele ka n-ö 60/40 õppekava.

"Meie peame muretsema selle pärast, kuidas laps saaks gümnaasiumiharidust, et tal ei oleks probleeme, et ta saaks õppida nii eesti keeles kui ka oma emakeeles," ütles Aleksejeva.

Kohtla-Järve eestikeelse ja -meelse gümnaasiumihariduse saamise eestkõneleja Mare Roosileht ütles, et gümnaasium peaks olema eestikeelne, sest see annaks vene noortele tugevama stiimuli õppida paremini eesti keelt juba põhikoolis.

"Küsimus on selles, kas see noor inimene, kes tuleb kooli õppima, on motiveeritud õppima ainult 100 protsenti eesti keeles või jõudma selleni, et ta omandaks hariduse 100 protsenti eesti keeles. Kui see motivatsioon on olemas, siis kool teeb kindlasti kõik, et see laps saab nii keeleoskuse kui ka teadmised matemaatikas, keemias ja füüsikas. Kui me pakume välja ka 60/40 variandi, siis kahjuks ei ole seda motivatsiooni paljudel," rääkis Roosileht.

300 õpilasele mõeldud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ehitust alustati eelmise aasta lõpus. Kuna ehituslepingu sõlmimise viivituse ja külmade ilmade tõttu on ehitus veninud, siis lõplikult valmis õppeaasta alguseks koolimaja tõenäoliselt ei saa.