Ratas käis idee välja juba mullu novembris avaldatud arvamusloos, kus ta tõi esile vajaduse riigieelarve pulkadeks lahti võtta ja uuesti kokku panna.

"Selleks sobib väga hästi just aeg pärast valimisi, kui uus koalitsioon moodustub, et teha ära eelarve analüüs ja revisjon," ütles Ratas ERR-ile.

Esiteks tuleb peaministri sõnul otsida üles need kohad, kus on dubleerimist. "See üle vaadata ja vähendada. Teiseks vähendada bürokraatiat," loetles ta.

"Samuti peame sihte seadma, mis on seotud uue Euroopa Liidu eelarveperioodiga 2021-2027. Arvan, et selline korralik röntgenipilt peab meile kätte näitama, kuhu on vanast harjumusest raha kogunenud ja mis oleks kuskil mujal pakilisemalt tarvis. Eesmärk on see, kuidas meie ühiseid vahendeid saaks efektiivsemalt kasutada," selgitas ta.

Pärast 3. märtsi riigikogu valimisi algab Ratase sõnul aeg, kus lähema kahe aasta jooksul riigikogu või kohaliku tasandi valimisi ei toimu, mistõttu on see revisjoniks kõige sobilikum aeg.

Just pärast valimisi, arvestades, et kui me räägime kohalikest ja riigikogu valimistest, siis lähema kahe aasta jooksul neid ei toimu.

"Ma ei oska öelda, kes on tulevase koalitsiooni juhtpartner ja partnerid. Kui minul on võimalik valitsust koostada, siis viime selle läbi," lubas ta.

Eelarve põhjaliku läbivaatamisega on nõus ka tänased koalitsioonipartnerid ja suurim opositsioonierakond.

"Eelarve kokkupanemise protsess on selline, et iga aasta pannakse sinna midagi juurde ja 10 või 20 või nüüd juba 27 aasta pärast mitte alati ei teata, et miks üks või teine summa sinna sattunud on. Tõenäoliselt sellisel harjutusel oleks kahtepidi väärtust. Ühelt poolt saaks uuesti läbi mõelda seda, kas iga asutuse iga tegevus on siiski vajalik. Teisest küljest tõenäoliselt võimaldaks ka leida ka teatud täiendvaid kokkuhoiukohti," rääkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski "Aktuaalsele kaamerale".

"Kahtlematult ei tekita selline rehitsemine palju raha juurde. Ma loodan vähemalt, et eelarve on nii tihe, et teda on vaadatud. Aga ilmselt seal võivad mingid asjad sees olla. Veel üks asi, mis võib sellise rehitsemise tulemusena tekkida, on arusaamine eesmärkide osas. Eelarve seletuskirjas on terve hulk eesmärke, mis meil on tegelikult juba täidetud," kommenteeris Reformierakonna juhatuse liige Maris Lauri.

Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi sõnul ei tohiks eelarve revideerimine jääda ainult rahandusministeeriumi ülesandeks.

"Oleme võtnud vastu seadusi, mis fikseerivad püsivad kulutused väga selgelt ära. Nende ümbervaatamine on eelkõige poliitiline küsimus, seda saavad teha kindlasti poliitikud. Rahandusministeerium üksi ei ole kindlasti pädev hindama hariduspoliitlise valdkonna kulusid või riigikaitselisi kulusid," selgitas Seeder.

Seederi sõnul pole poliitiliste otsustuste tõttu sellist revisjoni varem suudetud läbi viia. Viimati vaadati eelarve kulude otstarbekus rida-realt läbi 2009. aastal, mil kriisi tõttu tuli eelarvet mitmel korral vähendada. Praegu moodustavad riigieelarvest sihtostarbelised kulud 80 protsenti, ülejäänud jagatakse ära iga-aastastel eelarveläbirääkimistel.

Eesti läheb üle tegevuspõhisele riigieelarvele

Sõltumata sellest, kes tuleb pärast märtsivalimisi võimule, sätestab riigieelarve baasseadus, et Eesti läheb 2020. aastast üle tekkepõhisele eelarvestamisele, milleks on eeltööd tehtud juba aastaid.

Praegune riigieelarve ülesehitus lähtub kulude olemusest (tööjõukulud, majandamiskulud, finantskulud, investeeringud jne) ning nähtav seos riigi strateegiliste eesmärkide ja arengukavadega puudub.

Tegevuspõhine eelarve struktureerib kulud erinevate programmide, alaprogrammide ja tegevuste lõikes, mis võimaldab eelarve koostajatel, kinnitajatel ning avalikkusel märksa paremini hinnata, milliste eesmärkide nimel ja kui palju riik ressursse kulutab.

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Rando Härginen selgitas ERR-ile, et tegevuspõhisele eelarvele üleminek on ka eelduseks riigieelarve täielikuks revisjoniks ehk nn nullbaasilt riigieelarvestamiseks.

"Tegevuspõhine eelarve tähendab, et iga euro on seotud eesmärkidega ja ministeeriumid on kaardistanud, kui palju nende tegevused ja teenused maksavad. Alles selle info pealt on võimalik võtta vajadusel kasutusele nullbaasilist riigieelarvestamist," rääkis Härginen.

Teisisõnu, kui teame, kui palju mingi teenus või tegevus maksab, siis saame ka otsustada, kas seda tegevust suurendada, lõpetada selle elluviimine või jätta rahastamine samale tasemele.

"Suuremahuline nullbaasiline riigieelarvestamine ei ole veel hetkel võimalik ilma selleta, et oleks üle mindud tegevuspõhisele riigieelarvele," rõhutas ta.

2020. aasta eelarve tuleb Härgineni kinnitusel kindlasti uuel kujul ja põhjalikuma infoga.

"Näiteks kui varasemalt oli haridusministeeriumi valitsemisala kohta üldeelarveread, siis järgmisest aastast on kõikide valitsemisalade puhul jaotatud kulud ka programmide lõikes. See annab rohkem infot riigieelarve lugejale ja ka seadusandjale endale," märkis ta.

"Sel aastal algab riigieelarve strateegiaprotsess märtsis, kus valitsemisalad esitavad andmed tegevuspõhise riigieelarve koostamiseks, mis siis aasta lõpus ka kinnitatakse ja mis moodustavadki 2020. aasta eelarve," lisas Härginen.