Rahandusminister Martin Helme selgitas, et revisjon aitab heita valgust riigi teenuste ja tegevuste asjakohasusele.

"Revisjoni põhjal saame paremini teha põhjendatud valikuid, milliseid teenuseid riik peaks pakkuma ja millises mahus. Ühtlasi saame otsustada, millistest teenustest loobuda, kui need oma eesmärki ei täida. Nii saame vabastada vahendeid valitsuse uute oluliste eesmärkide saavutamiseks. Vajadused ületavad alati võimalusi ning valitsus peab siin tegema valikuid," rääkis minister.

Riigieelarve revisjoni eesmärk on luua riigi eelarvestrateegias vabu vahendeid, mis võimaldaks raha ümber suunates rahastada valitsuse prioriteetsete eesmärkide elluviimist.

Helme ütles, et eelarve revisjon on osa riigireformist. "Meie eesmärk on tõhus riik, mis pakub teenuseid mõistlikult ning suunab tähelepanu ja vahendeid sinna, kus sellest on puudus. Ümberkorraldustega soovime saavutada samade vahenditega paremaid tulemusi või samu tulemusi vähemate vahenditega. Et olla edukas ka edaspidi, peab valitsusel olema paindlikult võimalik muutuvate oludega kohaneda ning selleks tuleb kriitiliselt hinnata, kas tavapäraseks saanud kulutused on enam põhjendatud," selgitas Helme.

Revisjoniga soovib valitsus saada põhjaliku ülevaate riigi tulu- ja kuluallikatest ning anda hinnanguid, kas tehtavad kulud täidavad neile seatud eesmärke.

Riigieelarve revisjoni tehakse ministeeriumite valitsemisalade koostöös ja seda koordineerib rahandusministeerium. Revisjoni veab juhtkomisjon, mille moodustab ja mida juhib rahandusminister. Juhtkomisjoni toetavad töögrupid analüüsi ja ettepanekute tegemisega.

Riigieelarve revisjonist saab järgnevatel aastatel riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessi osa. Sügisel, pärast 2020. aasta riigieelarve heakskiitmist valib valitsus välja valdkonnad, mille tõhustamise ettepanekute koostamisele järgneva aasta jooksul keskenduda.

Järgmisest aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. 2020. aasta riigieelarve koosneb valdkondlikest programmidest lisaks kulude lõikes kirjeldatud eelarvele. Valitsus seab programmidele tulemuseesmärgid, mille saavutamiseks osutavad riigiasutused kokkulepitud kvaliteedi, mahu ja hinnaga teenuseid. Eelarve iga euro on seotud teenusega ja igal eurol on eesmärk.

Tegevuspõhise eelarve ettevalmistamisel tehtud eeltöö tulemusena on valitsusel varasemast parem ülevaade riigi pakutavate teenuste maksumusest. Nende andmete põhjal on valitsusel kergem otsuseid langetada.

Riigieelarve revisjon on järgmine samm riigi rahanduse tõhusamaks muutmisel.