Alanud aasta nõuab Rumeenialt pingutust tõestamaks, et Bukarest ei saanud ilmaasjata 12 aastat tagasi Euroopa Liidu liikmeks, vahendas "Välisilm".

"Alustame 2019. aastat mitme väljakutsega. Alustame kohe Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja sel nädalal saabub meile külla Euroopa Komisjon. Olen kindel, et saame eesistumisega hästi hakkama," ütles Rumeenia president Klaus Iohannis.

Veel nädal tagasi arvas president, et riik ei ole eesistumiseks valmis. Põhjuseks pidas ta siseriiklikku võimuvõitlust, mida juhib valitseva Sotsiaaldemokraatliku Partei (PSD) juht Liviu Dragnea. Ta on süüdi mõistetud häältepettuses referendumil ja korruptsioonis, mis takistavad tal peaministritoolile jõudmist, kuid mitte riigi juhtimist.

2016. aastal üldvalimised kõrgema palga ja madalama maksu lubadusega võitnud sotsiaaldemokraadid muutsid hoopis justiitssüsteemi ning tasandasid riikliku korruptsioonivastase agentuuri ehk DNA võimekuse nullini. Varem ekspeaministreid, ministreid ja teisi võimupoliitikuid pettuses ja korruptsioonis süüdistatuna edukalt kohtusse viinud agentuuri juht vallandati Dragnea survel.

Justiitsminister saab nüüd määrata prokuröre ametisse, kriminaaluurimine tohib kesta vaid aasta - need on mõni näide Rumeenia muudatustest. Järgmine löök tuleb ilmselt järgmisel teisipäeval, kui valitsus kiidab heaks eelnõu, millega saab anda amnestia kriminaalkuritegudes süüdimõistetutele.

"Kõik teised tegevused, mis lahendaksid täielikult kogu ebaõigluse teisiti kui amnestia seadus, saab minu partei ja minu täieliku soovituse," ütles Dragnea.

Kuna korruptsioonivastane agentuur kasutas süüdistuse moodustamiseks ka salapolitsei pealtkuulatud materjali, siis soovib Dragnea, et kõik juhtumid, kus on antud kuni kümneaastane vangistus, tuleks üle vaadata.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker avaldas möödunud aasta lõpus kahtlust, kas korruptsiooniga kimpus Rumeenia on ikka valmis täitma Euroopa Liidu eesistuja rolli.

Rumeenia ajakirjanik, Radio France Internationali Brüsseli korrespondent Mihaela Gherghisan Naum peab Junckeri hoiatust vaid kolm päeva enne eesistumise algust äratuskellaks, mida valitsus võiks kuulda võtta.

Samas peab ta osaliselt süüdlaseks ka Brüsselit, mis on probleemile pööranud tähelepanu liiga hilja ning seetõttu on rumeenlased saanud vabalt tegutseda.

"Probleem on selles, et see partei teeb kõike, et päästa oma liidrid vangistusest või hoida neid vabaduses. Mõni neist on vangis, mõni veel mitte. Nii et nad teevad, mis iganes võimalik, et vältida vangistust. Sotsiaaldemokraatide partei juht, kes ei ole peaminister, sest ta ei saa seda olla, on kohtusse kaevanud Euroopa Komisjoni, sest ta tabati Euroopa Liidu raha varastamiselt. Aga ta ütleb, et ei ole selles juhtumis süüdi, nii et ta kaebab Euroopa Komisjoni, täpsemalt OLAF-i peale. Nii et näete, kui endeemiline see probleem on ja see mees ei hooli riigi mainest ega tulevikust," kommenteeris Gherghisan Naum.

Rumeenia opositsiooni esindav kristlik demokraat, Euroopa Rahvapartei liige Siegfried Muresan soovitab hoida lahus rahva ja valitsuse. Muresani sõnul tõestavad möödunud aasta suured meeleavaldused, et rahvas tahab kaitsta euroopalikke väärtusi, mis muu hulgas tähendab tugevat ja iseseisvat kohtusüsteemi ning head valitsemistava.

"Rumeenia kohtusüsteem on hakanud toimima ja kõikide parteide poliitikuid on kohtu all. Ja see on normaalne, kui on tegemist seaduserikkumistega. Loomulikult see valitsus peab järgneva kuue kuu jooksul tõestama, et ta on valmis ja võimeline vastama Euroopa väärtustele, et ta ei sekku kohtusüsteemi. Sel juhul nad pälvivad selle maailma usalduse. Kui ei, siis nad ei vääri usaldust. Aga on selge, et me peame vahet tegema Rumeenia rahval, kes on eesistumiseks valmis, ja valitsusel, kes peab meid veel veenma, kas nad on valmis või mitte," rääkis ta.

Liviu Dragnea tahab president Iohannist tagandada, leides, et presidendi arvamus Rumeenia valmisolematuse kohta eesistumist juhtida on võrdne riigireetmisega. Avapauk käesoleva aasta presidendivalimisteks on seega kõlanud.

Kõige selle juures kõlab lihtsalt toredana Rumeenia välisministri Teodor Melescanu kirjeldused prioriteetidest.

"Üks eesmärkidest, mille oleme Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks loonud, on Euroopa Liidu kujundamine globaalseks jõuks. On väga tähtis pöörata EL-ile suuremat tähelepanu ja pakkuda suuremat tähtsust, kui räägime poliitikast välismaal, väljaspool piire. Teine tähtis eesmärk on Idapartnerlus," rääkis ta.

Mihaela Gherghisan Naum arvab, et tegelikkuses peab Rumeenia lihtsalt vaikselt tasahilju ajama oma asju ja mitte liiga palju tähelepanu tõmbama.

"Rumeenialt ei oodata Euroopa Liidu eelarve kokkulepet. Juncker ütles seda. Eurooplased ei ole rumalad. Nad ei pannud seda Rumeenia õlgadele, vaid ütlesid, et tegeleme sellega sügisel riigijuhtide tasandil, mis on väga tõsine läbirääkimiste tasand. Kuid Rumeenialt eeldatakse kriitilise massi kogumist ühiseks arusaamiseks eelarvest. Temalt oodatakse rahulikku Brexitit 29. märtsil ja et ta ei tõmba liiga palju tähelepanu oma siseprobleemidele," rääkis ajakirjanik.

Uku Särekanno: esimesed eesistumise kuud on kõige kriitilisemad

RIA peadirektori asetäitja Uku Särekanno, kes oli üks Eesti eesistumise korraldajatest Euroopa Liidus, ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et esimesed paar-kolm kuud on Rumeenia eesistumise juures kõige tähtsamad. Ta selgitas, et paljud õigusaktid on juba praegu kokku lepitud ning mõne kuu pärast läheb suurem tähelepanu Euroopa Parlamendi valimistele.

"Kui mõelda selles võtmes, kui palju üldse oodata Rumeenialt eesistumise jooksul, siis ma ütleks, et esimesed kaks-kolm kuud on kõige kriitilisemad. Peale seda on juba selline seis, kus suurem osa tähelepanust on läinud Euroopa Parlamendi kampaania tegemisele, uue komisjoni moodustamisele ja enam suuremat läbirääkimist ei toimu," rääkis Särekanno.

Samas jääb siiski mõni tähtis teema ka Rumeenia eesistumise aega, eesotsas Brexitiga.

Kommenteerides Junckeri hinnangut, et Rumeenia ei pruugi eesistumiseks valmis olla, selgitas Särekanno, et kuigi suurema osa tööst teevad ära ametnikud, peavad ministrid jätma mulje, et tegemist on usaldusväärse riigiga, kelle peale saab loota.

"Haldustasemel või ametnike tasemel on tehtud väga hea töö ära. Eesistumisel 90 protsenti erinevatest kokkulepetest, läbirääkimistest peetakse ära ametnike poolt. Aga ministrid on see kirss tordil. Kui tort on valmis küpsetatud, siis ministrid on need n-ö kaunistused seal peal, mis peaks andma lõpliku lihvi, mis jätaks sinu tegemistest mulje, et sa oled usaldusväärne riik, et sinu peale saab loota, et sinu poliitiline tasand veab välja. See on see, kus neil on läinud täna natuke vale jala pealt see eesistumine," rääkis Särekanno.

Siiski usub ta, et Rumeenia eesistumine läheb hästi. "Arvan, et see eesistumine läheb väga kenasti, aga neil on väga suur mainekujunduslik probleem täna, mille nad peavad ära lahendama."