Dombrovskise sõnul tuleb vältida olukorda, kus osade liikmesriikide finantsjärelevalved kohtlevad leebemalt Ühendkuningriigist EL-i kolivaid finantsasutusi.

"Ühendkuningriigi otsus lahkuda mitte ainult Euroopa Liidust, vaid ka Euroopa ühisturult tähendab, et Ühendkuningriigi finantsasutused, peamiselt Londonis, kaotavad nii-öelda Euroopa Liidu passi ega saa pakkuda teenuseid klientidele EL-is. Seetõttu otsivad need pangad, investeerimisfirmad, kindlustajad ja teised lahendusi probleemile," rääkis Komisjoni asepresident.

Üheks lahenduseks võib olla Briti-EL-i finantskoostöö, mis tugineb niinimetatud samaväärsusele. Euroopa Komisjon võib tunnistada Briti regulatiivset korda ja järelevalvet võrdväärsena Euroopa Liidu omaga, kuid seda peaks kaaluma iga finantssektori jaoks eraldi.

Teine võimalus oleks lubada Briti turuosalistel valida ligipääsu säilitamine EL-i turule tingimusel, et nad tagavad piisava kohaloleku Euroopa Liidus või teenuste tellimise Euroopa Liidu territooriumilt ning et oleksid piirangud selliste teenuste allhankimiseks Ühendkuningriigist, rääkis Dombrovskis.

Nende piirangute eesmärk on vältida EL-is registreeritud, kuid tegelikult Ühendkuningriigis tegutsevate firmade loomist.

Dombrovskis ütles, et Ühendkuningriigist Euroopasse kolivaid finantsasutusi jälgitakse ja mitu neist on juba otsustanud, kuidas nad oma tegevuse pärast Brexitit korraldavad ja mis osa nende ärist Euroopa Liitu äritegevuse sujuvaks jätkumiseks viiakse.

Asepresident märkis ka, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei kahjusta Brexit Euroopa Liidu või euroala majandust ülemäära. Komisjoni ootuste järgi jätkab EL-i majandust kasvamist tempos umbes kaks protsenti aastas. Lahkumisel on suurem negatiivne mõju tõenäoliselt Briti majandusele, mis on juba praegu muutunud üheks Euroopa Liidu madalama kasvuga majanduseks.