Eesti 200 majandusprogrammis on Eesti ambitsioon saada peakorterite maaks. Selle koostajate sõnul tuleb toetada valitud ettevõtteid, kes jätaksid kõrgepalgalised peakorteri töökohad Eestisse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Liikumisel peakorterite maa suunas meie jaoks on kõige olulisemad teemad kapitali hind ja kättesaadavus, tööjõu kättesaadavus, teadus ja haridus," ütles Eesti 200 juhatuse liige Priit Alamäe.

Eesti 200 investeeriks II samba pensionifondidest vähemalt poole Eesti majandusse.

"Täna on teise samba pensionifondidesse kogutud ligi neli miljardit eurot. See on väga palju raha ja selle rahaga saaks väga palju head teha Eesti ettevõtete jaoks," rääkis Eesti 200 liige Indrek Nuume.

Vanaduspensionäridel tahetakse kuni 1000 euroni ulatuv sissetulek vabastada tulu- ja sotsiaalmaksust.

"Selle jaoks, et inimesed oleksid valmis ja tahaksid kauem tööd teha, on meie ettepanek see, et nendel vanaduspensionäridel, kellel on tahet, tervist, soovi töötada, oleks võimalik lükata pensionileminekut edasi, aga selle tasuks nad teavad seda, et tulevikus iga edasilükatud aasta kohta on nende saadav pension kümme protsenti suurem," selgitas Alamäe.

Rakendusuuringute keskuse Ventar vanemanalüütik Janno Järve ütles, et pakutud kümme protsenti ei pruugi välja tulla, kui töölkäivad pensionärid maksudest vabastada.

"Täna see arvutus töötab ikka selle peal, et need inimesed lükkavad oma pensioni edasi, töötavad sel ajal ja loomulikult maksavad ka sotsiaalmaksu. See on selle arvutuse teine pool, mis muudab riigi jaoks selle edasilükkamise premeerimise finantsiliselt mõistlikuks," ütles ta.

Maksude kohta ütles Eesti 200, et võrreldes teiste riikidega on Eestil kõrgelt maksustatud tööjõud ja tulu, kuid väga madalalt maksustatud vara.

"Me peame täna algatama ühiskonnas diskussiooni, kuidas pikaajaliselt viia osa maksukoormust tuludelt ja tööjõu maksustamiselt varadele," ütles Alamäe.

Järve sõnul on selleski plaanis küsimusi, sest kinnivaraomanike seas on palju vanemaealisi.

"Natukene see küsimus tekib, et kui me ühtpidi maksame neile pensioni, aga teistpidi küsime selle kinnisvaramaksuga tagasi, kuhu see meid siis lõppkokkuvõttes välja viib. Arutada seal on küll, jah," ütles Järve.

Tööjõupuudust tahetakse täistööhõive puhul reguleerida ajutiste töölubadega.