Kui üks osa arvamusliidritest nõuab sõnakalt radikaalseid pensionireforme, soovitab teine osa sama häälekalt pensionisüsteemi lammutamisest käed eemale hoida. Neljapäeval toimunud debatis otsiti vastuseid küsimustele, kas ja kuidas tuleks muuta riigi pensionisüsteemi, kas teine pensionisammas tuleks kaotada ja mida teha sinna kogunenud rahaga ning kes vastutab Eesti pensionifondide nõrga tootluse eest ja kuidas tootlust kasvatada.

Vestlust modereerisid FinanceEstonia juhatuse esimees Andrus Alber ja juhatuse liige Aare Tammemäe.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kelle hinnangul tuleks pensioni teine sammas muuta kohustuslikust vabatahtlikuks, leidis debatis, et praeguse pensionisüsteemi puhul on positiivne see, et on olemas esimene ehk riiklik ning kolmas ehk vabatahtlik sammas.

Ta tõdes, et vaidlus, kas esimene sammas peaks sõltuma rohkem või vähem sissetulekutest, jääb tulevikus üles, kuid ilmselt ka esimest millalgi muudetakse.

"Hea, et on kolmas sammas ehk vabatahtlik sammas, sest kes soovivad riskida, kellel on teadlikkus finantssektoris tegutseda, saavad sinna investeerida. Riik seda soodustab. Ega rohkem selles pensionisüsteemis, kui räägime positiivsest osast, midagi juurde lisada polegi," lisas Seeder.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige Endel Oja nõustus Seedriga, kuid ta lisas positiivse osana selle, et kolmesambaline pensionisüsteem annab inimestele võimaluse tunda suuremat huvi investeerimisvaldkonna vastu. "Täiendavaid positiivseid aspekte tõesti ei oska välja tuua," ütles ta.

Keskerakonna liige Toomas Vitsut ütles, et Eesti pensionisüsteem on hästi läbi mõeldud ja hea on see, et loodi just kolm sammast ning et on olemas riigipoolne panus. Vitsuti hinnangul on hea, et Eestis on olemas ka teine ehk kohustuslik pensionisammas.

"Kui me vaatame, kui palju on pensioni teises sambas ja kui palju kogutud kolmandasse sambasse, siis kodanikud ise ei kipu neid sääste väga koguma. Teatud sund peab riigi poolt olema, sest vastasel juhul tuleb riigil hakata neid teatud ajal üleval pidama," selgitas ta.

Ka Reformierakonna liige Andres Sutt peab kogumispensionisüsteemi heaks. "Hea, et taburetil on kolm jalga, mitte kaks. Kolmesambaline süsteem toimib. See teema puudutab iga inimest. See on ülioluline teema vananeva rahvastiku tingimustes, kuidas tagada, et kui inimene jääb pensionile, siis tema elustiil oluliselt ei peaks muutuma. Selleks tuleb järjest enam töö ajal säästa. Vastasel korral tuleb tõsta makse või vähendada pensione," arutles ta.

Eesti 200 üks asutajatest Priit Alamäe, kelle sõnul peaks Eesti pensioniraha rohkem investeerima Eesti majandusse, tõdes, et pensionisüsteem on hea, kuid vananeva rahvastiku tingimustes on säästmine väga teretulnud.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Eiki Nestor, kes on üks senise pensionisüsteemi rajajaid, tõi sarnaselt teistele debatis osalenutele positiivsena välja kolmesambalise pensionisüsteemi. Ta lisas, et Eesti on võrreldes teiste riikidega eripärane selles mõttes, et siin on võimalik olla inimesel samal ajal pensionil ja käia tööl ilma, et riik sellele mingeid piiranguid seaks.

Poliitikud peavad muudatusi vajalikuks

Nestori sõnul on praeguses pensionisüsteemis suurim probleem see, et inimesed koguvad liiga vähe. Tema hinnangul on üks võimalus pensionisüsteemi muutmiseks see, kui lisada tööandjapensioni maksmine. Ta selgitas, et see annaks töötajatele lisaks palgale veel mingi motivaatori, mis sunniks rohkem koguma.

Nestor on aga kindlalt vastu teise samba muutmisele vabatahtlikuks.

Alamäe sõnul tuleks pensioniraha investeerida rohkem Eesti majandusse. "Ei eksisteeri tulevikus reaalsust, et pensionäridel läheb jube hästi, kui ettevõtetel ei lähe hästi," märkis ta ja lisas, et igal pool maailmas peetakse pensioniraha n-ö kohalikuks pikaks rahaks, mis aitab majandusšokke pehmendada.

Alamäe tõdes ka, et kui tänane pensionisüsteem välja mõeldi, siis oli Eesti ühiskond teistsugune ning nüüdseks on saanud selgeks, et inimesed peavad töötama kauem. "Me peame hakkama avatult rääkima sellest, et tänane süsteem ei garanteeri tänaste kogumismahtude juures väga head elu tulevikus," lisas ta.

Sutt tõi välja IMF-i uuringu järelduse, et vananeva rahvastikuga arenenud riikides tuleks selleks, et inimeste elustiil oluliselt ei muutuks, tõsta pensioniiga ja suurendada säästmist. Suti sõnul peab pensionifondide tootlikkus tõusma, samuti peaks olema lihtsam pensionifonde vahetada ning suurem fondide valik.

Vitsut märkis, et hea pensionisüsteem peaks muutuma lähtuvalt sellest, kuidas muutub keskkond ja taust. Ta selgitas, et kui 2016. aastal oli ühe 65+ vanuse inimese kohta 3,2 töötajat, siis aastal 2040 on 1,9 inimest. Seetõttu vajab praegune süsteem igal juhul uuendamist.

"Muutused võiks olla suurema liberaalsuse suunas. Liberaalsuse suunas nii fondide valitsejatele kui inimestele. Tegelikult võiks teise sambasse võimaldada sissemakseid teha ka inimestel endil. Kolmas sammas võiks muutuda rohkem tööandjapensioniks või tööandja poolt finantseeritavaks sambaks. Loomulikult peab seda motiveerima maksudega - kuni nende maksete pealt võetakse 33 protsenti sotsiaalmaksu, see kõne alla ei tule. Seda peab oluliselt väiksemaks tegema, et tööandja oleks motiveeritud tööandjapensionit sisse viima," selgitas Vitsut.

Oja leidis, et töötavate pensionäride maksustamine tuleks täielikult lõpetada. Tema on pessimistlik tööandjapensioni suhtes. "Kui me arvestame, et Eestis on levinud põhiliselt väikeettevõtlus, siis seal veel tööandjapensionit rakendada saab olema äärmiselt keeruline. Mme ei suuda terviklikku süsteemi üles panna," rääkis ta.

Ta on nõus Alamäega, et kuigi pensionifondide raha paigutamine Eestisse on viimastel aastatel veidi tõusnud, on see siiski olnud üliväike.

Seeder rõhutas, et praeguses pensionisüsteemis on halb ainult üks asi - see, et teine sammas on kohustuslik.

"Sellega on tegelikult inimestelt võetud ära vastutus, huvi, otsustusõigus ja võetakse ära ka enamus rahast," ütles ta.

"Me peame rääkima, mida see kohustuslik teine sammas tegelikult tähendab ja mis on selle puudused. Selles olukorras, kus meil on riiklik pension esimese samba näol ja vabatahtlik kolmas sammas, siis teise samba kohustuslikkus, mis on riiklikult reguleeritud, ei ole absoluutselt mõistlik, see on kahjulik. Meie ettepanek on teha see vabatahtlikuks ja lõpetada ära pankade otsetoetused," rääkis ta.

Seedri hinnangul on Eestis ka fonditasud liiga kõrged. "Siin on liigutud õiges suunas ja püütud ohjata neid tasusid, aga ma ei näe põhjust, miks Eestis peaks olema tasud kõrgemad kui Rootsi pankades," lisas Seeder ja pöördus Nestori poole, öeldes, et riigikogu võiks võtta jõulisi seisukohti, mitte tegeleda peenhäälestusega.

Seeder tõi välja ka probleemi väljamaksete süsteemis. "Kogu väljamaksete süsteem on niivõrd kogujavaenulik ja finantssektori keskne, et kogu see filosoofia vajab mutumist," märkis ta.