Tallinna Westholmi kooli algklassid õpivad juba 14 aastat ajutisel pinnal ({{commentsTotal}})

Jakob Westholmi gümnaasiumi peahoone, mille taha peaks juurdeehitis tulema.
Jakob Westholmi gümnaasiumi peahoone, mille taha peaks juurdeehitis tulema. Autor/allikas: Karin Koppel/ERR

Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumi algklassid õpivad juba 14 aastat ajutisel pinnal ning kool ootab senini juurdeehitust. Tallinna linn andis selleks uut lootust 2017. aasta kevadel, kuid detailplaneeringu menetlemisega pole siiani valmis jõutud.

Westholmi kool on uut hoonet oodanud pikka aega. Kooli direktor ja vilistlane Rando Kuustik meenutas, et koolile staadioni ehitamisest räägiti juba 1994. aastal, kui tema 11. klassis käis.

"Oleme olnud vist peaaegu kõikide suuremate erakondade tõmbetuultes ja mitte üks erakond pole suutnud seda küsimust 24 aastat lahendada," tõdes ta.

Suurem lootus kerkis üles 2009. aastal, kus lubati lahendada pikale veninud maavaidlused, võeti vastu uue maja detailplaneering ja alustati staadioni väljaehitamisega. Kohtuotsusega ehitus aga peatati ning maavaidlus jõudis ummikseisu.

Alates 2004. aastast õpivad Westholmi algklassid Luise tänava majas, mis anti koolile kasutada ajutiselt Kevade tänava õppehoone remondi ajal.

"Maja on amortiseerunud ning kuna pidevalt on meedias ja linnavalitsuses öeldud, et kohe-kohe tuleb juurdeehitus, siis mingeid suuremaid ümberehitusi seal ei ole planeeritud," rääkis Kuustik. "Oleme püüdnud oma kulu ja kirjade ning haridusameti kaasabil renoveerida ja uuendada kõike, mis võimalik, aga paraku vajaks see hoone pigem suuri investeeringuid, et see hoone vastaks tänapäeva koolimaja nõuetele." 

Hoones on vähe ruumi ning praegu õpivad esimese klassi õpilased teises vahetuses, aga kui õpilaste arv suureneb, tuleb ka teised klassid õhtupoolsesse vahetusse viia ja seda ei pea Kuustik normaalseks. Kuna Luise tänava majas pole võimlat, tuleb kehalise kasvatuse tundi alustada laste teise majja viimisega ning ka mõlemas majas tunde andvad õpetajad peavad pidevalt kahe koolimaja vahet pendeldama.

"Oleme küll päris hästi hakkama saanud, aga näen ka moraalselt väsimist kõikidelt osapooltelt ja see tekitab vahel ka õigustatud küsimusi õpetajatelt ning lapsevanematelt, et miks ühed ja teised koolid saavad parimatest parimad võimalused ja teised mitte?" ütles Westholmi kooli direktor.

Detailplaneering venib

2017. aasta kevadel teatas Tallinn toonase abilinnapea Mihhail Kõlvarti isikus, et algatab detailplaneeringu, mis koondab kogu kooli Kevade tänavale, kus lisaks algklassidele mõeldud juurdeehitisele luuakse ka sportimisvõimalused.

Kuustiku sõnul otsustati siis, et üle kümne aasta kestnud omandivaidluste tõttu pole mõtet vastasseisu kõrvalkruntide omanikega edasi venitada, vaid proovitakse lahendada kooli vajadused juba olemasoleval krundil.

"Planeering peaks valmima aastaga, seejärel saab alustada hoonete ja õue projekteerimisega," kirjutas ajaleht Pealinn 2017. aasta mais.

Tallinna detailplaneeringute registrist ilmneb aga, et Kevade 8 detailplaneeringut pole senini kehtestatud.

"Detailplaneering on alles koostamise faasis ja täpne lahendus ei ole hetkel küll veel teada," ütles linnaplaneerimise ameti koordinaator Margit Lokk ning lisas, et amet pole oma seisukohta detailplaneeringu osas kujundanud ning seega pole võimalik praegu ka selle kehtestamise aega prognoosida.

Kuustik märkis, et kui esialgu räägiti aastast 2021, siis nüüd on see nihkunud 2022. aastale ja juttu on olnud juba sellestki, et nii Westholmi kui ka samuti juurdeehitust ootava Tallinna Reaalkooli juurdeehitis võiks valmida 2023. aastal.

Detailplaneeringu kooskõlastus pidi tema sõnul esialgsete plaanide järgi võtma umbes poolteist aastat aega, kuid on olnud mitmeid vaidlusi naabrite ja Tallinna linnaametnikega, et kool saaks parima võimaliku lahenduse. Kuustiku sõnul ei ole kooli soovid utoopilised, kuid tänapäevane koolimaja ei saa olla nagu Tallinna vangla, kus asuvad kuubikukujulised klassiruumid, õpetaja koht on klassi ees ja laste istumisplaan samasugune kui 1960ndate aastate koolihoonetes.

"Aga otsest põhjust planeeringu venimisele me ei tea. Ühed ametnikud ütlevad, et see ongi normaalne, ja teised ütlevad, et saab ka menetleda kiiremini. Võta sa kinni, kus tegelik tõde on," ütles Kuustik.

Ta lisas, et kooli meeskond on teinud kõik endast oleneva, et selle küsimuse lahendamisega võiks edasi minna kiiresti ja jõudsalt. Nii palju kui võimalik, on vastu tuldud nii linnaametnikele kui ka naaberkruntide omanikele, pidades aga eelkõige silmas kooli enda huve, et pika saaga tulemusena enam mitte kaotajaks jääda, nagu viimased ligi veerandsada aastat on juhtunud. Õpilaste arv Kassisaba asumis kasvab samal ajal aasta aastalt.

Belobrovtsev: juurdeehitus tuleb kindlasti

Tallinnas haridusvaldkonna eest vastutav abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles, et juurdeehitus tuleb Westholmi gümnaasiumi juurde kindlasti, kuid protsess võtab küllaltki palju aega, kuna koolil on sellega seoses väga palju igasuguseid mõtteid.

"Iseenesest on praegu linna eelarvestrateegias pandud Westholmi gümnaasiumi rida aastale 2022. See tähendab, et sealt edasi on projekteerimine, ehitustööd ja kui midagi vahepeal muutub ja plaan ettepoole ei nihku, siis 2022 on aasta, kuhu on planeeritud projekteerimine ja siis ka juurdeehitus," rääkis ta.

Belobrovtsevi sõnul sõltub ehitustempo projekti keerukusest, kuid põhimõtteliselt peaks maja valmimiseks pärast seda kuluma aasta-kaks ehk see peaks juhtuma aastal 2022 või 2023. Samas rõhutas ta, et tegu on esialgse plaaniga, mis võib veel muutuda.

Kui palju juurdeehitus maksma läheb, on praegu raske hinnata ning Belobrovtsev ei soovinud sel teemal spekuleerida, arvestades, et ehitushinnad on viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud, aga pole teada, mis suunas need liiguvad.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: